Kuidas alustati

Stockholmis üles kasvades kiindus Prydz esmalt ABBAsse ja seejärel 1990. aastate alguse tumedamasse elektroonilisse kehamuusikasse. Ta katsetas Amiga 500-ga ja mängis koolibändis klahvpillipartiisid, kuid otsustava pöörde tõi igav kontoritöö: 1996. või 1997. aastal kulutas ta puhkusetasu muusikaseadmele Roland MC-505 ning jäi muusika tegemisest lummatuks. Hiljem mängis sõber tema kassetti rulapoes parajasti siis, kui seal käis EMI talendiotsija. Prydz sõlmis 1999. aastal plaadilepingu ja kolis Londonisse.

Tuntuks saamine

2004. aasta singel „Call on Me“ viis ta peavoolu, kuid hitist sai kiiresti midagi, millest ta tahtis edasi liikuda. Talle ei meeldinud loo aeroobikavideo, mis oli valminud ilma tema osaluseta, ning kaks aastakümmet jättis ta loo oma esinemiskavadest enamasti välja. Selle asemel aitasid „Proper Education“ ja „Pjanoo“ tal kujundada karjääri, mis ulatus nii edetabelipublikuni kui ka põrandaaluste klubideni.

Muusika ja tuntumad lood

See kaheks jagunemine kujunes töömeetodiks. Oma nime all avaldab ta kõige laiema, peavoolu ulatuva kõlaga muusikat; Pryda nime all teeb ta progressive house'i ja peab samanimelist plaadifirmat, Cirez D aga tähistab tumedamat, jõulisemat technot. Varjunimed andsid talle kontrolli ka siis, kui plaadilepingud piirasid seda, mida tohtis tema pärisnime all avaldada. Prydz ütles ajakirjale Spin: „Tahtsin täielikku vabadust teha ükskõik mida, kurat võtaks.“ Tema pikad ülesehitused eelistavad järsule kulminatsioonile meloodiat ja tasapisi kasvavat pinget: nagu ta selgitas, näitavad trummid tempot, kuid eneseväljenduseks kasutab ta meloodiaid.

Edu ja tunnustus

2014. aastaks oli sellele kannatlikule muusikalisele ülesehitusele tekkinud visuaalne vaste. Tema kontsert EPIC 3.0 Madison Square Gardenis kasutas 20-meetrist hologrammi ja 32 laserit; hilisemad lavastused arendasid mõtet aina edasi. HOLO debüteeris 2018. aastal ning sellest sai ringreisidele sobiv hologrammietendus, mida näidati festivalidel ja välja müüdud areenidel. 2016. aastal ilmus tema esimese stuudioalbumina 19 looga „Opus“ — kogu senist karjääri hõlmav plaat, mida ta kirjeldas visiitkaardina kõigile, kes tema esimest viitteist aastat ei tundnud.

Mis sai edasi

Siis tuli tagasi lugu, mida ta oli aastaid vältinud. 2025. aasta märtsis Austinis esinedes märkas Prydz oma SD-kaardil loo eriversiooni ja miksis „Call on Me“ Steve Winwoodi loo „Valerie“ sisse. Hiljem ütles ta, et plaani polnud olnud: „Olin sama üllatunud kui kõik teised.“ Umbes kahekümne aasta pikkuse keeldumise järel jõudis vana hitt tema esinemiskavva tagasi mitte kohustusest, vaid hetke ajel sündinud naljana, mida ta oma tuurimänedžeriga jagas.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 19.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada