Kuidas alustati

Eri Klasi tee ei alanud dirigendikepist, vaid klaverist, viiulist, trummidest ja erakordselt tegusast noorusest. Tema isa Eduard hukati Saksa okupatsiooni ajal 1941. aastal ning väike Eri evakueerus pianistist ema Anna Klasiga Venemaale. Jaroslavlis ümbritsesid teda Eesti kunstiansamblitesse koondunud muusikud, näitlejad ja kirjanikud. Tallinnas õppis ta esmalt viiulit, kuni peretuttav David Oistrahh soovitas tal pöörduda löökpillide ja dirigeerimise poole.

Aastatel 1959–1965 mängis Klas ERSO-s löökpille. Samasse aega jäid džäss, telerežissööritöö ja Eesti Raadio meeskvartett, mis tõid ta rahva ette ka lauljana. Hiljem võttis ta selle hoo kokku lausega: „Igas ööpäevas jäi mul siis kaks tundi puudu.“

Tuntuks saamine

1964. aastal lõpetas Klas Tallinna Riikliku Konservatooriumi Gustav Ernesaksa dirigeerimisklassis ja tegi Estonias dirigendidebüüdi Bernsteini muusikaliga „West Side Story“. Aastatel 1975–1994 oli ta teatri peadirigent ja kunstiline juht, hiljem audirigent. Koduteatris juhatas ta üle poolesaja ooperi ja balleti ning tõi lavale ka Eesti heliloojate uudisteoste esmalavastusi. Estonia jäi talle teiseks koduks ka siis, kui töö viis ta pikaks ajaks välismaale.

Muusika ja tuntumad lood

Klasi haare ulatus muusikalist, ooperist ja balletist nüüdismuusikani. 1964. aastal tõi ta esiettekandele Arvo Pärdi teose „Collage über B-A-C-H“. 30. septembril 1977 juhatas ta „Tabula rasa“ esiettekannet, solistideks Gidon Kremer ja Tatjana Grindenko; 2013. aastal kohtusid sama teos, dirigent ja solistid uuesti Birgitta festivalil. Need esitused näitavad tema püsivat rolli Eesti uue muusika lavale aitamisel, mitte üksnes valmis repertuaari vahendamisel.

Edu ja tunnustus

Rahvusvaheline karjäär tähendas püsivaid vastutusrikkaid ameteid. Klas oli Stockholmi Kuningliku Ooperi peadirigent, juhtis Århusi sümfooniaorkestrit ja Hollandi Raadio sümfooniaorkestrit ning oli Tampere Filharmoonia kunstiline juht. Ta õpetas Sibeliuse Akadeemias ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Rohkem kui 40 riiki ja sadakond juhatatud orkestrit ei viinud teda siiski Eestist eemale: väliskogemust ja kontakte rakendas ta ikka uutes siinsetes ettevõtmistes.

Koht eesti muusikas

1991. aastal asutas Klas Eesti Rahvuskultuuri Fondi ja juhtis selle nõukogu elu lõpuni. Ta oli 1999. ja 2004. aasta üldlaulupeo dirigent ning sai 2002. aastal Tallinna Filharmoonia kunstiliseks juhiks. Tema algatusel sündis 2005. aastal Pirita kloostri varemetes Birgitta festival, kus ooper, ballett ja sümfooniline muusika kohtusid suveteatriga. Viimast korda tõusis ta dirigendipulti 2015. aasta festivaligalal „Passion of Broadway“.

Mis sai edasi

Pärast 2015. aasta rasket kukkumist õppis Klas uuesti käima ja kõnelema ning jõudis veel samal suvel Birgitta festivali dirigendipulti. Ta suri Tallinnas 26. veebruaril 2016. Kolm aastat hiljem pühendati Birgitta festival tema 80. sünniaastapäevale.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga35 allikatKontrollitud 27.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada