EREO
Jüri Pärja, Heli Läätse ja paljude teiste lauljate kõrval kõlab salvestistel nimi EREO. Selle lühendi taga on Eesti Raadio estraadiorkester, mille muusikud saatsid lauljaid ja esitasid ka omaette orkestripalu.
Viimati eetris · Valentina tvist
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1IluduskuningannaJüri Pärg ja EREO4 korda eetrisviimati
- 2Kuningad võivad kõikeHeli Lääts/EREO3 korda eetrisviimati
- 3Lugu kaamelistUno Loop & EREO3 korda eetrisviimati
- 4Valentina tvistKlaara Kotter & EREO2 korda eetrisviimati
- 5LipsiHeli Lääts, meeskvartett ja EREO2 korda eetrisviimati
- 6Telgid KarpaatidesLiilia Kotkas & EREO1 kord eetrisviimati
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Orkestri algus ulatub sõjajärgsesse Tallinna. Ringhäälingu ajaviite- ja tantsuorkester asutati 25. septembril 1944, kuu aega enne esimest sõjajärgset raadiosaadet Tallinnast. Eesti Raadio estraadiorkestri nime all tuntuks saanud kollektiivi juhatas alates 1945. aastast Rostislav Merkulov, kes jäi dirigendiks enam kui kolmeks aastakümneks. 1948. aasta džässivastane surve muutis ka orkestri koosseisu: saksofonisektsioon likvideeriti. Järgmisel aastal esitleti kollektiivi Ringhäälingu estraadiorkestri nime all; poliitiliselt sobimatuks muutunud sõna „džäss“ oli asendunud „estraadiga“.
Mitu muusikut jäi orkestrisse aastakümneteks. Pianist Endel Annus mängis koosseisus selle sünniaastast 1975. aastani, Valter Ojakäär aga aastatel 1945–1970. Kollektiivis kohtusid eri põlvkonnad: hiljem kuulusid sinna näiteks kitarrist Tiit Paulus, saksofonist Lembit Saarsalu ning pianist Urmas Lattikas.
Muusika ja tuntumad lood
Salvestistel kuuleb orkestrit väga erinevate lauluhäälte saatjana. Jüri Pärg laulis orkestri saatel „Iluduskuningannat“, Heli Lääts koos meeskvartetiga „Lipsit“ ja Klaara Kotter „Valentinat“. Instrumentaalse poole näiteks on Emil Laansooga salvestatud „Hetk“. EREO oli korraga lauljate saatja ja iseseisva repertuaariga orkester.
1964. aastal lisandus dirigentide hulka Peeter Saul. Tema juhitud orkestrisse tuli pärast 1990. aasta Berklee-õpinguid Urmas Lattikas. Pianisti mälestustes oli tööl kaks nägu: keelpillidega meelelahutusorkester ning sama kollektiivi rütmi- ja puhkpillirühmadest moodustatud bigbänd. Eriti meeldisid talle bigbändiseaded, mida ta pidas hästi kirjutatuks. Lattikas mängis klaverit ja klahvpille ning kirjutas ka ise orkestriseadeid. Raadio- ja televisioonitöö kõrval käidi suvistel kontserdireisidel Saksamaal ja Rootsis Gotlandil.
Mis sai edasi
Orkestri tegevus lõppes 1998. aastal. Lattikas meenutas eelarvekärpeid ja otsust kollektiiv laiali saata. Ta ütles intervjuus Bas Tukkerile: „Nii kaotasin oma püsiva töökoha!“ Muusikule tähendas orkestri kadumine püsiva töökoha kaotust, kuigi salvestused ja vabakutselised esinemised pakkusid talle edasi tööd. Orkestri lugu lõppes, selle muusikute oma jätkus.
Salvestised jäid aga kõlama ka pärast orkestri lõppu. 2017. aasta jaanipühadeks koostatud „Eesti Popsi“ saates mängiti Emil Laansoo ja EREO salvestust „Hetk“.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga40 allikatKontrollitud 11.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.