Kuidas alustati

1985. aastal otsustas Vince Clarke, et järjest uute lauljate proovimise asemel on mõistlikum leida üks püsiv partner. Tema anonüümsele kuulutusele ajakirjas Melody Maker vastas Peterborough'st pärit Andy Bell, kes juba imetles Clarke'i loomingut. Bell on hiljem meenutanud, et oli nii rabatud, et suutis stuudios Clarke'iga umbes kuus kuud vaevu rääkida. Näiline sobimatus kujuneski Erasure'i omapäraks: vaoshoitud elektroonilise kõla meister ekspressiivse, teatraalse laulja kõrval. Koos hoidis neid ühine laululoomine.

Tuntuks saamine

Esimene album „Wonderland“ ei toonud kohe edu, mida Bell oli oodanud, ja selle singlitel läks Britannias esialgu visalt. Olukord muutus siis, kui Bell hakkas enesekindlamalt kaasa kirjutama. Duo esimeste ühiselt kirjutatud lugude hulka kuulunud „Sometimes“ jõudis Briti edetabelis teisele kohale ja püsis tabelis 21 nädalat. Belli sõnul avas selle loo kirjutamine tema jaoks justkui paisu. Teine album „The Circus“ jõudis seejärel kuuendale kohale ning ebakindlast katsetusest sai püsiv duo.

Muusika ja tuntumad lood

Erasure'i kõla põhineb vastandusel, mitte üksnes masinatel. Clarke on kirjeldanud, et eelistab analoogpille, mis sunnivad teda valmis tehasesätete valimise asemel kõla ise otsima ja looma. Belli kõrge ja hingestatud hääl ning värvikas lavaline kohalolu andsid Clarke'i täpselt vormitud elektroonilistele struktuuridele soojust ja haavatavust. Bell oli ansambli tõusu ajal avalikult gei ning Erasure'i helge pop võis kanda endas kaotatud armastust, homofoobiat ja postindustriaalse Britannia meeleolu.

Edu ja tunnustus

Tippaastate ulatus on numbrites selgelt näha. Ühendkuningriigi ametlikus edetabelis jõudis Erasure'i 17 singlit 10 parema hulka ja viis albumit esikohale. 1989. aastal pälvis Erasure BRIT Awardsil parima Briti ansambli tiitli. Bell ise ei mõõtnud saavutusi arvudes: kaheksakümnendate lõppu ja üheksakümnendate algust on ta kirjeldanud ajana, mil nad olid mõnda aega soosikud, kuid lõpuks loevad tema meelest ikkagi laulud.

Mis sai edasi

Clarke ja Bell olid valmis hittide valemist loobuma ja just see aitas neil moevooludest kauem püsida. 1995. aasta atmosfääriline, ansambli enda nime kandev album ilmus siis, kui nad peavoolust taandusid. 2020. aasta „The Neon“ oli seevastu nende esimene album pärast 1990. aastaid, mis jõudis Ühendkuningriigi edetabeli 10 parema hulka. Liikumispiirangute ajal võttis Clarke selle albumi helifailid osadeks ja leidis neist uue albumi; Bell lisas värske vokaali ning nii sündis 2022. aastal mõtlikum „Day-Glo – Based On A True Story“. 2026. aastal valmistus Bell taas Clarke'iga kokku saama, et alustada Erasure'i järgmise albumi loomist.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga32 allikatKontrollitud 30.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada