ER Meeskvartett
Eesti Raadio Meeskvarteti algus ei mahu ühte kuupäeva: Valter Ojakäär dateeris esimese etteaste 1959. aasta jaanuariga, neli lauljat ise pidasid aga esimeseks kontserdiks Moskva esinemist. Seal kõlas nende esimene avalik lugu „Ma loodan, et saan sellest üle“ 15 000 kuulajale.
Viimati eetris · Ilma naljata
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Imeilus suvepäev4 korda eetrisviimati
- 2Ilma naljata1 kord eetrisviimati
- 3Tänav, kus sa elad1 kord eetrisviimati
- 4Ei ma pole Saaremaa peal käind90 päevaga eetris ei olnud
- 5Rohelised niidud90 päevaga eetris ei olnud
- 6Romantika90 päevaga eetris ei olnud
- 7See on romantika90 päevaga eetris ei olnud
- 8Õnnele vastu90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Esimest korda jõudis kvartett teleekraanile Heli Läätse taustalauljana Gennadi Podelski loos „Lipsi“.
- Kõik salvestused ei ole tehtud põhikoosseisus: mõni tehti triona Klas–Terasmaa–Haug, mõni nelikuna, kus laulsid ka Vello Marken ja Tiit Varts.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Uno Naissoo algatusel tuli kokku neli meest, kes ei olnud ainult lauljad, vaid ka pillimehed. Uno Loop mängis kitarri, Arved Haug saksofoni, Eri Klas ja Kalju Terasmaa löökpille; Loop oli varem laulnud solistina ja Haug Eesti Raadio segakooris. Eeskuju võtsid nad Rootsi triolt Swe-Danes ja Ameerika vokaalansamblilt Hi-Lo’s. Ühise kõla leidmiseks tegid nad palju proove ja kasutasid juba siis salvestamist: lindilt kuulates lihvisid nad hääleseade konarusi.
Tuntuks saamine
Lühikeseks jäänud tegutsemisaastad 1960–1964 olid sündmusterohked. Kvartett laulis Tallinna restoranides, kultuurimajades ja laululavadel ning käis gastrollidel üle Nõukogude Liidu; võõrsil peeti laitmatutes ülikondades mehi sageli välismaalasteks. Kiire tuntuse taga ei olnud ainult repertuaar, vaid ka nelja professionaalse muusiku haruldaselt sobiv häälekooslus.
Muusika ja tuntumad lood
Repertuaar ühendas Eesti autorite algupärase loomingu raudse eesriide tagant kuuldud rahvusvaheliste lööklauludega. Heldur Karmo eestikeelsed tekstid andsid võõrastele viisidele kohaliku elu: „Rohelised niidud“ lähtus The Brothers Fouri hitist „Green Fields“, „Imeilus suvepäev“ Ameerika suvelaulust „Itsy Bitsy Teenie Weenie Yellow Polka Dot Bikini“ ning „Tänav, kus sa elad“ muusikalist „My Fair Lady“. Nende kõrval kõlasid Arne Oidi „Ei ma pole Saaremaa peal käind“ ja Arved Haugi enda looming.
See polnud nelja soolohääle summa. Eri Klas meenutas, et loo „Rohelised niidud“ unisooni oli raske tabada ning sõnade ja viisi kokkusobitamine kõigi nüanssideni nõudis palju harjutamist.
Koht eesti muusikas
Kvarteti laulud tõid 1960. aastate kuulajani armastuse, looduse ja igatsuse teemad ajal, mil avalik kultuur pidi sageli kõnelema nõukogulikust ülesehitustööst. Mõju ulatus lavast kaugemale. Pärnu 1. keskkooli poistekvartett võttis „Rohelised niidud“ nende eeskujul kavva ja laulis seda 1965. aasta lõpuaktusel — ühe põlvkonna jaoks sai sellest tiibade sirutamise laul.
Mis sai edasi
Nelik lõpetas regulaarse tegevuse 1964. aastaks, kuid arhiivilindid jäid. 2024. aastal ilmus kogumik „Rohelised niidud“ topelt-CD ja vinüülina; sellel on ka seni avaldamata lugusid ning salvestusi, kus kvartett musitseerib teiste toonaste muusikutega. Kaheksateist aastat pärast eelmist albumit jõudis kvarteti uus kogumik 5. augustil Apollo albumimüügi tabelis esikohale.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga36 allikatKontrollitud 30.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
