Endel Pärn
Kui Neeme Kuningas Endel Pärnaga garderoobi jagas, õpetas Pärn talle, kuidas frakki kanda. Esimese õppetunni järel otsustas Kuningas oma pikad juuksed maha ajada.
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Anne ja Mati duett operetist Kodusadamas90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Kuuekümnenda sünnipäeva eel küsis Pärn kolleeg Aleksander Püvilt, kuidas elulugu alustada. Püvi pakkus avalauseks „Kuuskümmend. On asendamatu.“
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Endel Pärn õppis Tartus poeglastegümnaasiumis ja oli ka juuksuriõpilane. Vanemuises alustas ta 1929. aastal koorilauljana. Kaks aastat hiljem sai temast samas teatris näitleja. Tartu-aastatel mängis ta nii Shakespeare’i ja Tammsaare näidendites kui ka operettides. Veel Vanemuise ajal mängis ta Pierrinot Franz Lehári „Giudittas“.
Tuntuks saamine
1942. aastal läks Pärn Estoniasse operetinäitlejaks. Publik tundis teda seal eeskätt koomiliste rollide järgi. Ta mängis Bonit Imre Kálmáni „Silvas“ ja doktor Falket Johann Straussi „Nahkhiires“. Ta tegi kaasa ka Eesti heliloojate operettides. Kui Estonias esietendus 1958. aastal Edgar Arro ja Leo Normeti „Tuled kodusadamas“, mängis Pärn Matit. Sellest operetist on säilinud Anne ja Mati dueti salvestis. Salvestisel laulab Pärnaga koos Sophie Sooäär.
Muusika ja tuntumad lood
Opereti kõrval mängis Pärn ka muusikalides. Frederick Loewe’ „Minu veetlevas leedis“ kehastas ta professor Henry Higginsit, kes õpetab lilleneiule hääldust. Mitch Leigh’ muusikalis „Mees La Manchast“ oli ta Don Quijote kannupoiss Sancho Panza. Hilisematel Estonia-aastatel mängis ta Archibaldi Paul Ábrahámi operetis „Savoy ball“. Pärn kehastas Archibaldi ka opereti 1985. aastal valminud telefilmis.
Edu ja tunnustus
Televisiooni kutsus teda režissöör Virve Aruoja. Pärn tunnistas talle, et ei oska televisioonis midagi teha, ja Aruoja vastas, et ega tema ka oska. Pärn võttis selle hiljem kokku sõnadega „Usaldades teineteist oskamatuses“. Kohtumine tõi Pärnale nimiosa telelavastuses „Prohhor XVIII“. Televaatajad võisid teda näha ka lavastuses „Füüsikud“. Teatritöö eest pälvis Pärn 1984. aastal Paul Pinna preemia.
Mis sai edasi
Pärn töötas Estonias 1986. aastani ja suri 1990. aastal Tallinnas. Tema soovil viis tütar Aino isa stepikingad Mait Agule. Agu näitas neid Can-Can Clubi publikule ja lubas need omakorda edasi anda, kui leiab noore tähe. Kui Pärna sünnist möödus 2014. aastal sada aastat, lavastas tema kunagine garderoobikaaslane Neeme Kuningas Estonias operetigala „Endel Pärn 100 – mees monokliga“.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 09.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
