1970. aastal lõid Birminghami muusikud Roy Wood, Jeff Lynne ja Bev Bevan ansambli ELO, tehes teoks plaani ühendada rokkmuusika tšellode, oboe, fagoti ja metsasarvega. Nende esimene singel „10538 Overture“ jõudis Ühendkuningriigi esikümnesse, kuid koosseis ei püsinud. Wood lahkus pärast debüütalbumit. Lynne ütles hiljem, et kaks juhti ei suutnud koos töötada; temast sai nüüd ansambli põhiline laulja, laulukirjutaja ja produtsent.

Lynne'i loominguline raskuskese oli stuudio. Uuenenud koosseis sai looga „Roll Over Beethoven“ Ameerikas jala ukse vahele, kuid Lynne'i isa kurtis, et poja lugudel pole meloodiat. Lynne vastas looga „Can’t Get It Out of My Head“; seda sisaldanud albumist „Eldorado“ sai ELO esimene Ameerika kuldplaat. Richard Tandy klahvpillid ja laval mänginud keelpillirühm muutsid eksperimendi äratuntavaks kõlapildiks.

See kõlapilt muutus albumitel „Face the Music“, „A New World Record“ ja „Out of the Blue“ ühtaegu lopsakamaks ja teravamaks. Lynne võis kasutada 40-liikmelist keelpillirühma ja 30-häälset koori, kontsertidel aga ühendas ansambel viiulid ja tšellod areenirokiga. Laulud hoidsid selget popivormi isegi siis, kui seaded meenutasid miniatuurset orkestrit.

Lavapilt muutus sama suurejooneliseks. 1978. aasta Ameerika turneel saatis ansamblit helendav kosmoselaeva kujuline lavakujundus ja ELO mängis areenidel, mis oleksid tema kaootiliste esimeste kontsertide ajal tundunud kättesaamatud. Kõige keskmes olnud mees ei tahtnud siiski esineda: Lynne oleks eelistanud olla kodus, kirjutada ja salvestada. Juhile, kes tundis end kõige paremini suletud stuudioukse taga, oli vaatemänguline masinavärk peaaegu et kaitsekilp.

1979. aastal nihutas album „Discovery“ tasakaalu voolujoonelise popi poole ning seejärel kirjutas Lynne mitu laulu filmi „Xanadu“ heliribale. 1981. aastal järgnes ulmekontseptsiooniga album „Time“, enne kui „Secret Messages“ ja „Balance of Power“ algse ajajärgu lõpetasid. 1986. aastaks oli Lynne ELO-st küllalt saanud ja keskendus produtseerimisele: ta tegi koostööd George Harrisoni, Roy Orbisoni ja Tom Pettyga ning lõpuks ka ansambliga Beatles.

2001. aasta album „Zoom“ oli lühiajaline tagasitulek, mitte püsiv taassünd. Tõeline teine elu algas 2014. aastal Hyde Parkis, kus Lynne kartis, et publik võib enne tema lavale tulekut lahkuda, kuid leidis eest kümned tuhanded ootajad. Seejärel tulid Jeff Lynne’s ELO nime all album „Alone in the Universe“ ja suured turneed ning Rock and Roll Hall of Fame võttis ELO 2017. aastal oma liikmete sekka. Ansambli kauaaegne klahvpillimängija Richard Tandy suri 2024. aastal. Hüvastijätt jäi 2025. aastal pooleli: Lynne pidi kontserdist loobuma ning Hyde Parki kavandatud viimane esinemine jäeti ära.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga37 allikatKontrollitud 27.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada