Ellerhein
Enne Ellerheina nime saamist oli koor laulnud juba kaheksateist aastat. Kolm ja pool aastakümmet hiljem kuulus koor Grammy-võiduga salvestuse „Sibelius: Cantatas“ esitajate hulka.
Viimati eetris · Päikeseratas (filmist "Nukitsamees")
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Päikeseratas (filmist "Nukitsamees")1 kord eetrisviimati
- 2Kena keikEesti Raadio estraadiorkester & Ellerhein90 päevaga eetris ei olnud
- 3KodulaulEllerhein & Eesti Raadio estraadiorkester & Toomas Uibo90 päevaga eetris ei olnud
- 4Laul põhjamaastEesti Raadio estraadiorkester & Ellerhein & Toomas Uibo90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Ellerheinast kasvas välja Tõnu Kaljuste asutatud Eesti Filharmoonia Kammerkoor.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Tallinna Pioneeride Palee lastekoori esimene proov toimus 14. septembril 1951. Koori lõi Tallinna Riikliku Konservatooriumi teise kursuse üliõpilane Heino Kaljuste, kes juhtis kollektiivi oma elu lõpuni. Eesti laulupidude sajandal juubeliaastal 1969 sai koor nimeks Ellerhein. Kaljuste kujundas koorist ühtaegu esinemiskollektiivi ja muusikakooli: lauljad õppisid hääleseadet, solfedžot ja harmooniat ning kasutasid relatiivset noodilugemise süsteemi.
Tuntuks saamine
1970. aastal tuli Kaljuste kõrvale dirigendiks Tiia-Ester Loitme. Pärast Kaljuste surma 1989. aastal jätkas Loitme peadirigendina ja viis Ellerheina rahvusvaheliste konkursside tippu. Koor võitis 1993. aastal grand prix’ Nantes’is ja 1995. aastal Takarazukas ning 1997. aastal Euroopa koorilaulu grand prix’ Tolosal. Võidud ei muutnud stuudio põhiolemust: Ellerheinas arenes iga uue lauljapõlvkonnaga nii kontsertkoor kui ka noorte muusikaline kirjaoskus.
Muusika ja tuntumad lood
Repertuaari telg on eesti koorimuusika, eriti Veljo Tormise, Arvo Pärdi, Gustav Ernesaksa ja Cyrillus Kreegi looming, mida Ellerhein on viinud maailma kontserdilavadele. Selle kõrval laulab koor klassikalist ja nüüdisaegset muusikat mujaltki ning osaleb suurvormide ettekannetel koos professionaalsete orkestrite ja kooridega. Jaapani plaadifirmad on koori tiheda Jaapani-sideme toel välja andnud viis Ellerheina CD-d eesti muusikaga. Nii ei määra Ellerheina kõla üks ajastu ega helilooja, vaid koolitatud noorte hääled, täpne noodilugemine ja nõudlik repertuaar.
Edu ja tunnustus
2004. aastal pälvis „Sibelius: Cantatas“ Grammy parima kooriesituse kategoorias. Salvestusel laulsid Ellerhein ja Eesti Rahvusmeeskoor, koormeistrid olid Tiia-Ester Loitme ja Ants Soots ning dirigeeris Paavo Järvi. Viis aastat hiljem võitis Ellerhein festivali „Tallinn 2009“ grand prix’ ning oli esimene naiskoor, kes selle festivali peapreemia võitis. Pärast võitu ütles Loitme: „Ütlemata uhke ja hää – kõik teod, mis kodus tehtud, on südameasjad!“
Mis sai edasi
2012. aasta sügisel võttis tütarlastekoori juhtimise üle Ingrid Kõrvits. Tema ajal jätkus põlvkondade vahetudes sama mudel: kooristuudio astmed kasvatavad lauljaid ning tütarlastekooris laulavad 14–19-aastased noored. Uus juht ei tähendanud taandumist suurelt lavalt. 15. oktoobril 2025 laulis Ellerhein Estonia kontserdisaalis Arvo Pärdi 90. sünnipäeva kontserdil koos Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Festivaliorkestriga Paavo Järvi juhatusel.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga23 allikatKontrollitud 25.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.