Kuidas alustati

Elisa Kolk sündis 14. juulil 1997 Tartus ja astus lavale juba lastelauluvõistlustel. Üheksa-aastaselt asus ta Tartu 1. Muusikakooli lauluerialale õppima, kolmeteistkümneaastaselt kirjutas oma esimese loo ning 2011. aastal ilmus tema esimene singel „Tahan olla sinu“. Ta ei tulnud avalikkuse ette üleöö mõne teleprojektiga, vaid oli selleks ajaks juba aastaid harjutanud. 2014. aasta alguses hakkas ta koos kitarrist Mart Abroga andma akustilisi kontserte üle Eesti.

Tuntuks saamine

Laiem publik märkas Elisa Kolki 2014. aasta suvel, kui ilmus tema ja Kristjan Kasearu salvestatud lugu „L.O.V.E“. Järgmisel talvel viis Vahur Valgmaa kirjutatud „Superlove“ ta Eesti Laulu superfinaali. Rahvahääletusel saadud kaheksa protsenti tõi talle kolmanda koha ja tegi 17-aastase Tartu laulja korraga tuntuks kogu Eestis.

Muusika ja tuntumad lood

Kolgi esimesed singlid sündisid tihedas koostöös Valgmaaga ja kaldusid popi poole, kuid järgmistel aastatel töötas ta ka välismaiste autoritega. Artistinime Elysa all ilmunud „Real Girls“ valmis Los Angeleses; sõnad kirjutas Austraalia laulja Shelley Segal. Enesekindlatest naistest rääkiv lugu kõlas kokku Kolgi enda põhimõttega: „Mitte keegi teine ei saa öelda, kuidas oma elu elada.“ Nii kujunes esitajast järk-järgult ka oma lugude kaasautor.

Edu ja tunnustus

Eesti Laulust kujunes tema karjääri korduv mõõdupuu. 2022. aastal jäi Elysa haiguse tõttu looga „Fire“ poolfinaalis lavalt eemale, kuid muusikavideo viis ta edasi ja finaalis tuli taas kolmas koht. Aasta hiljem jõudis võistlusele lugu „Bad Philosophy“, mille viie autori seas olid Kolk ise, Stig Rästa ja Vallo Kikas. 2025. aasta lugu „The Last to Know“ tegi tema neljandast osalemisest kõige isiklikuma.

Mis sai edasi

Pärast singlit „Queen of Hearts“ võttis Kolk teadliku loomingulise pausi, kogus mõtteid ja naasis 2024. aastal Hendrik Sal-Salleri loo „Nii sind ootan“ uue versiooniga. Seejärel ilmunud „The Last to Know“ sündis tema enda valust ja tervenemisest ning tõi varasemast selgemalt esile Elysa kui autori. Ta sõnastas selle muutuse nii: „Artist on see, kes läheb nagu kuulirahe ette, võtab endale kõik paugud, elab need üle ja paneb siis oma loomingusse.“ Eesti Laulu finaalis kavatses ta need tunded viimast korda välja laulda ja siis edasi minna.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga40 allikatKontrollitud 02.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada