Kuidas alustati

1956. aastal naasis ta saatesse Clube do Guri ja sai selle püsiesinejaks. 1959. aastal sõlmis ta töölepingu raadiojaamaga Rádio Gaúcha; ema nõudis häid koolihindeid. Oma esimese albumi „Viva a Brotolândia“ salvestas ta 1961. aastal, enne Rio de Janeirosse kolimist.

Tuntuks saamine

1965. aastal võitis ta TV Excelsiori festivali Edu Lobo ja Vinicius de Moraese lauluga „Arrastão“ ning sai tuntuks kogu riigis. Jair Rodriguesega tehtud plaadi „Dois na bossa“ edu viis mõlemad telekanali Record iganädalasse saatesse „O Fino da Bossa“.

Muusika ja tuntumad lood

Noortele heliloojatele tähendas see, kui Elis nende laulu salvestas, suuremat tähelepanu. Fagner koges seda toetust omal nahal. 1972. aastal elas ta Copacabanas möbleerimata korteris. Kui ta kohtas restoranides Elist ja Ronaldo Bôscolit, ütles ta, et oli juba õhtust söönud, sest ei suutnud oma osa arvest tasuda. Kui Bôscoli nägi, kuidas sõber elas, võttis paar ta umbes kolmeks kuuks enda juurde elama. Samal aastal salvestas Elis ka Fagneri ja Belchiori ühise laulu „Mucuripe“.

1974. aastal salvestas ta Los Angeleses koos Tom Jobimiga albumi „Elis & Tom“, mille seaded tegi César Camargo Mariano. Koostöös sündis ka duett „Águas de Março“. 1975. aasta detsembris esietendus lavakava „Falso brilhante“, kus ta laulis Belchiori laule ning mis püsis mängukavas 1977. aasta veebruarini.

Laulja tõi kuulajateni ka Milton Nascimento, João Bosco ja Aldir Blanci loomingut. Nende kahe viimase laulu „O Bêbado e a Equilibrista“ esitades laulis ta ka üht poliitiliste pagulaste amnestia hümni.

Mis sai edasi

1980. aastal tõi ta lavakavasse „Saudade do Brasil“ kokku muusikud ja tantsijad. Järgmisel aastal esietendus „Trem azul“. Ta suri 19. jaanuaril 1982 São Paulos 36-aastaselt. Oma viimases intervjuus oli ta öelnud: „Pühendasin oma elu laulmisele.“ Ta kujutles, kuidas teda vananagi veel lavale viiakse.

2023. aastal jõudsid Jobimiga tehtud koostöö telgitagused uue publikuni: dokumentaalfilm „Elis & Tom, Só Tinha de Ser Com Você“ koondas salvestustel tehtud filmikaadrid ja hilisemad intervjuud neis osalenutega.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 14.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada