Elina Reinold
Elina Reinoldi lauljahääl kasvas välja näitlejarollist: 1998. aasta suvel mängis ta Ronjat ja lavastuse tarvis sündinud duetti tuli publikule sageli korrata. Ka edaspidi ei ole lava, film, televisioon, hääl ja õpetamine tema töös eri sahtlites seisnud.
Viimati eetris · Suvelaul
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1SuvelaulElina Reinold & Ardo Ran Varres2 korda eetrisviimati
- 2HundilaulElina Reinold & Ardo Ran Varres90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Reinold on andnud hääle tegelastele animatsioonifilmides „Leiutajateküla Lotte“ ja „Ussinuumaja“.
- Pikka lavateksti meenutab ta tegelase mõtteliini ja kehamälu toel — vahel aitab sõnu leida isegi tooli asukoht laval.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Elina Reinold sündis 28. detsembril 1971 Tallinnas. Ta lõpetas 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedri, kuid oli saanud Voldemar Panso preemia juba üliõpilasena 1992. aastal. Aastatel 1993–2006 kuulus ta Eesti Draamateatri truppi, seejärel jätkas vabakutselisena. Esimestel kümnenditel olid tema töös kõrvuti klassika ja eesti algupärandid: „Kolm õde“, „Amadeus“, „Inglid Ameerikas“, „Rehepapp“ ja „Koidula“. Juba 1990. aastatel tegi ta kõrvuti kuuldemänge, telesaateid ja filmi. Sellest mitmel rindel töötamisest sai tema karjääri püsiv joon.
Muusika ja tuntumad lood
Muusika tuli tema loosse rolli kaudu. 1998. aasta Emajõe Suveteatri lavastuses „Ronja“ mängis Reinold nimiosa. Loo „Suvelaul“ — sõnad Andres Dvinjaninovilt, muusika Allan Vainolalt — esitas ta koos Ardo Ran Varresega; salvestus tehti Vanemuise stuudios. Vainola meenutuse järgi osutus laul nii menukaks, et näitlejatel tuli seda etenduste lõpus tavaliselt uuesti esitada. Lisaks loole „Suvelaul“ kuulus samale „Ronja, röövlitütar“ helisalvestisele ka „Hundilaul“; Reinoldi laulud seostuvad seega pigem ühe teatritööga kui eraldi popikarjääriga.
Edu ja tunnustus
Vabakutselise perioodi tugevamad tunnustused tulid eri riikidest ja eri meediumidest. Homayun Ghanizadehi „Antigone“ nimiroll tõi Reinoldile 2011. aastal Teherani Fadjri festivalil parima naisnäitleja preemia. Järgmisel aastal mängis ta Toomas Hussari filmis „Seenelkäik“ Viivi Kägu ning sai selle rolli eest Marrakechi rahvusvahelisel filmifestivalil samuti parima naisnäitleja auhinna. Eesti televaatajaile sai ta samal ajal tuntuks Freya Narvikuna sarjas „Kättemaksukontor“, kuhu ta naasis 2013. aastal pärast varasemat külalisrolli. Enne 2024. aasta uut hooaega lahkus ta sarjast. Samal aastal pälvis ta filmis „Viivis“ tehtud rolli eest Best of BFM-i peaosatäitjaauhinna. 2026. aastal mängis ta filmis „Svingerid II“ ja peaosa Piibe Teatri lavastuses „Luba mul kuulata“.
Mis sai edasi
Reinold ei ole pidanud näitlemist valmis oskuseks. 2014. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias teatrimagistriõppe ning õpetas seal hiljem ka rahvusvahelist ooperilauljate rühma. 2020. aasta ERR-i intervjuus tunnistas ta, et õppejõuna napib tal vahel enesekindlust, kuid just seda tahab ta oma õpilastes kasvatada. Tema enda tööviisi võtab kokku lause: „Teatri mõte on armastus.“ Selle taga ei ole mahe üldistus, vaid proovisaali julgus. Ta on meenutanud, kuidas Mikk Mikiver hüüdis tema endassetõmbumise peale: „Kui sina ei taha siin seda tööd teha, siis ma ka ei taha.“ Ta nõustus kiiresti edasi proovima.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 14.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.