Kuidas alustati

De Electronica's asutati 1965. aastal Noord-Brabantis. Sint-Willebrordist pärit harrastusorkestrisse kuulus kolm akordionisti; Nationaal Archiefi foto nimetab Bert van Gageldonki, Jules Ketelaarsi ja Marijn Heerenit. Juba ammu enne suurt hitti oli trio välja andnud oma plaadisarja. Alates 1974. aastast ilmus järjest albumeid, mille keskmes olid ansambli nimi ja akordionimäng.

Tuntuks saamine

Murdemoment saabus 1980. aastal. Produtsent Johnny Hoes lasi orkestril salvestada Šveitsi akordionisti Werner Thomase meloodia versiooni. „De Vogeltjesdans“ oli singlil esialgu loo „Radio 2000“ kõrval ja seega polnud see põhiloona mõeldud pool. Raadiojaamad valisid just selle poole. Instrumentaalpala tõusis Madalmaade Top 40 edetabelis kaheksandale kohale ja püsis seal 29 nädalat.

Muusika ja tuntumad lood

Ansambli kõla oli kergesti äratuntav: suupillid ja akordionid kandsid meloodiaid, mis panid ilma lauluta kohe tantsima ja liikuma. Ansambel jätkas samal rajal muu hulgas lugudega „De Billekesdans“, „De Poesjesdans“ ja saksa jätkulooga „Dance Little Cat“. Nii ei olnud trio tavaline popansambel, vaid kerge instrumentaalse peomuusika asjatundja. Ükski jätkulugu ei jõudnud siiski nende läbimurde Madalmaade edule ligilähedalegi.

Edu ja tunnustus

Väljaspool Madalmaid sai sama salvestus nime „Dance Little Bird“ all uue elu. 1981. aastal jõudis see versioon Saksamaal esikohale ja püsis sealses müügiedetabelis 51 nädalat; singel jõudis edetabelisse ka Austrias, Šveitsis ja Ühendkuningriigis. „Dance Little Cat“ jõudis Saksamaal veel lühikeseks ajaks 63. kohale, kuid seejärel ei tulnud enam ühtki sama mõõtu hitti. De Electronica's andis aastatel 1967–1983 välja kuusteist singlit, kuid need kõik jäid selle ühe ümber pööratud plaadi varju. Ansambli juhi Marijn Heereni ootamatu surm 1982. aasta novembris tähendas ühtlasi ansambli De Electronica's lõppu.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 27.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada