Einari Koppel
Einari Koppel mängis Vanemuises Coriolanust ja Väitsa-Macki, Draamateatris sai temast rahvakunstnik ja telesaadetes laulis ta kuplette. Tema viimaseks dublaažitööks jäi Krokodill Gena laul, mille eestikeelse versiooni ta salvestas Tallinnfilmis mõni nädal enne surma.
Viimati eetris · Krokodill Gena lauluke
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Krokodill Gena lauluke1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- Lisaks näitlemisele ja muusikale maalis Koppel ka pilte.
- Kolleegid mäletasid teda eraelus tagasihoidlikuna: suuri seltskondi ta vältis ja tema mälu oli fenomenaalne.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Einari Koppel sündis 21. detsembril 1925. Tema isa Julius Koppel oli varietee- ja tsirkuseartist. Rait Avestiku monograafia järgi hoidis perekond saladuses, et 18-aastasena värvati noormees Saksa õhujõudude abiteenistusse. Pärast sõda töötas ta 1946–1950 Eesti Raadio diktorina ja lõpetas 1950. aasta suvel Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi. Esimesed kaheksa lavaaastat möödusid Viljandis Ugalas.
Tuntuks saamine
1958. aastal kutsus Vanemuise peanäitejuht Kaarel Ird ta Tartusse ja seal sai temast üks teatri juhtivaid näitlejaid. 1964. aastal mängis ta Irdi lavastuses Shakespeare'i „Coriolanuse“ nimiosa; tema rollide hulka kuulusid ka Andres Lapeteus ja „Kolmekrossiooperi“ Väitsa-Mack. Lapeteus jõudis ka kinolinale: 1966. aasta filmis „Mis juhtus Andres Lapeteusega?“ mängis nimiosa Koppel. Kokku tegi ta rolli 18 filmis, teiste seas „Ühe küla mehed“, „Viini postmark“ ja „Varastati Vana Toomas“, kus ta oli Vale-Toomas. 1965. aastal sai ta Eesti NSV teenelise kunstniku nimetuse.
Muusika ja tuntumad lood
Koppel oli ka laval muusik. Ta laulis muusikalavastustes, mängis vahel endale ja kolleegidele klaverit ning oli tunnustatud kupletist, keda nähti sageli Eesti Televisiooni meelelahutussaadetes. Vanemuises lavastas ta Mozarti ooperi „Armastuse aed“. Eino Baskin kirjeldas teda nii: „väga professionaalne inimene, väga musikaalne, väga sünteetiline“. Tema häält kuuldi ka multifilmides, mida ta eesti keelde dubleeris; Krokodill Gena laulu „Sinine vagun“ laulis ta eesti keeles.
Edu ja tunnustus
1973. aastal läks Koppel Tallinna Draamateatrisse. Monograafia järgi oli Vanemuisest lahkumise üks peamisi põhjusi väsimus Irdi röökivast lavastajastiilist. Draamateatri aastatest jäid publikule meelde „Külalised“, „Parvepoisid“ ja „Richard III“. 1976. aastal sai ta Eesti NSV rahvakunstniku nimetuse. Veel 1978. aastal mängis ta ETV telelavastuses „Kolm rubiini“ vanaisa, kolonel Sadtšikovit.
Mis sai edasi
Koppel suri 1978. aastal sarkoomi ja on maetud Metsakalmistule. Järelehüüdes ütles Mikk Mikiver: „Sa olid Artist selle sõna keerulises tähenduses.“ 2013. aastal ilmus Avestiku monograafia „Kütkestaja. Näitleja Einari Koppel“, mis kirjeldab ka tema viimaseid soove. Kui Koppel teadis, et haigus viib ta kiiresti, palus ta Mikiveril matta end „Richard III“ mõõgaga ja jätta Ird matustele kutsumata. Monograafia järgi täideti mõlemad soovid.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga20 allikatKontrollitud 02.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
