Kuidas alustati

Ansambli sünniloo keskmes on Uno Naissoo, kelle algatusel koondusid Eri Klas, Kalju Terasmaa, Uno Loop ja Arved Haug. Kõik neli olid kutselised pillimehed ning laulma hakkasid nad teiste tööde kõrvalt. Päris esimese etteaste kohta on säilinud kaks versiooni: Valter Ojakäär paigutas selle 1959. aasta jaanuari võistluskontserdile, liikmed ise meenutasid esimese kontserdina aga Moskva esinemist. Püsiva kvarteti tegutsemisaastateks märgitakse enamasti 1960–1964.

Tuntuks saamine

Moskvas esitas nelik Raimond Valgre laulu „Ma loodan, et saan sellest üle“ 15 000 kuulajale. Eestis sai nende mitmehäälne laulmine kiiresti väga populaarseks: kvarteti laul kõlas Tallinna restoranides ja laululavadel ning nelik käis ringreisidel üle Nõukogude Liidu. Reisidel peeti nelja laitmatult riietatud eesti muusikut sageli välismaalasteks.

Muusika ja tuntumad lood

Nende eeskujud olid Rootsi trio Swe-Danes ja Ameerika vokaalansambel Hi-Lo’s. Repertuaaris elasid kõrvuti lääne lööklaulude eestikeelsed tõlgendused ja eesti autorite looming. „Romantika“, „Imeilus suvepäev“, „Sügisesed kirjad“ ja „Rohelised niidud“ rääkisid looduse, suhete ja armastuse keeles, mitte toonase ametliku ülesehitustöö sõnavaras.

Kergena kõlanud tulemus sündis visa tööga. Kvartett tegi palju proovi ja kasutas salvestustehnikat, et häälekõla konarusi üles leida. Eri Klas meenutas hiljem, kui raske oli saavutada unisooni ning kui palju tuli harjutada, et sõnad ja viis sobiksid kõigis nüanssides kokku.

Edu ja tunnustus

Lühike tegevusaeg ei tähendanud väikest mõju. „Rohelised niidud“ sai menukaks nii Eestis kui ka laial Venemaal, samal ajal kui neliku kavas oli moodsama popi kõrval ka rahvalikumaid laule. Hiljem tehti salvestusi ka triona ning koosseisus, kus Uno Loobi ja Arved Haugi asemel laulsid Vello Marken ja Tiit Varts.

Koht eesti muusikas

Kvarteti pärand jõudis 2024. aastal uuel kujul korraga plaadipoodi ja teatrilavale. Kogumik „Rohelised niidud“ püsis Apollo albumimüügi edetabeli tipus kaks nädalat järjest. Kiidjärvel esietendunud samanimeline muusikaline lavastus kasutas neliku loo jutustamiseks arhiivikaadreid, fotosid, kirju ja kunagist raadiointervjuud.

Mis sai edasi

Neli algkoosseisu meest on nüüdseks surnud, kuid ansambel elab edasi nende lauludes. Näitleja Kalle Sepp rääkis 2024. aastal, kuidas kooli kevadkontserdil tuli lavale noorte meeste kvartett ja laulis „Rohelisi niite“; tema järeldus oli lihtne: „Mitte midagi pole muutunud, lood on täpselt samad.“

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 27.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada