Eesti Raadio estraadiorkester
Eesti Raadio estraadiorkestri esimesed saated sündisid koolimaja esikus: eraldatud tuba oli pulte, pille ja saatetehnikat nii tulvil, et muusikud sinna enam ei mahtunud. Varsti tuli kollektiivil oma džässi hoopis varjata ajal, mil isegi sõna „džäss“ kadus raadioeetrist.
Viimati eetris · Tootsi polka
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Tänav, kus sa elad muusikalist "Minu veetlev leedi"Voldemar Kuslap/Eesti Raadio estraadiorkester2 korda eetrisviimati
- 2Tootsi polkaEesti Raadio estraadiorkester & Jörgen Pillau1 kord eetrisviimati
- 3Polka1 kord eetrisviimati
- 4Maailma parim linnRein Tuus/Eesti Raadio estraadiorkester1 kord eetrisviimati
- 5Lõpupeo rock1 kord eetrisviimati
- 6Kena keikEesti Raadio estraadiorkester & Ellerhein90 päevaga eetris ei olnud
- 7KodulaulEllerhein & Eesti Raadio estraadiorkester & Toomas Uibo90 päevaga eetris ei olnud
- 8Laul põhjamaastEesti Raadio estraadiorkester & Ellerhein & Toomas Uibo90 päevaga eetris ei olnud
- 9Öödisko90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Orkestrandid naljatasid, et raadioeetris nimetatud nimede edetabelis oli esikohal Stalin ja kindlalt teisel kohal Rostislav Merkulov.
- Orkestrandi kuupalk oli algusaastail 800 rubla, teadustajal 400 — seega kuulus raadiomaja muusik paremini tasustatud töötajate hulka.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Eesti Raadio džässorkester loodi 24. septembril 1944 saksa okupatsiooni ajal tegutsenud Tanzkapelle des Landessender Revali alusel. Orkestrant Elmar Kruusi meenutuse järgi küsis Raadiokomitee esimees Uusman, kas Kruus suudaks kollektiivi kiiresti kokku kutsuda. Kruus hüppas jalgrattale ning sõitis Tallinna varemete ja Nõmme tänavate vahel, kuni sõnum oli endiste kaaslasteni jõudnud. Esialgu dirigenti polnud ja palade algused andis viiulilt kätte Eduard Kurt; lühikest aega juhatasid Vladimir Sapožnin ja Leo Tauts, seejärel Rostislav Merkulov kuni oma surmani 1978. aastal.
Muusika ja tuntumad lood
Töötempo oli algusest peale raadiole omane: kaks otse-eetri saadet päevas, lõunamuusika keskpäeval ja tantsumuusika õhtul. Kuni 1948. aastani mängiti rohkesti Ameerika muusikat; Valter Ojakäär sai oma USA kirjasõbralt üle poolesaja tantsumuusikanoodi. See võimalus kadus poliitilise surve all. Ojakäär meenutas: „Saksofonide häält püüti peita orkestri üldisesse kõlasse ja senine viieliikmeline saksofonisektsioon likvideeriti.“ Tenorsaksofonist Lembit Raudmäe läks Estonia orkestrisse fagotistiks; Ojakäär ja Udo Kallas mängisid klarnetit või tšellopartiisid. Kollektiiv ise jäi tööle.
21. märtsil 1948 kadus orkestri nimest sõna „džäss“. Järgnes peitenimede aeg: eetris nimetati kollektiivi orkestriks Merkulovi juhatusel või lihtsalt ringhäälingu orkestriks. 23. jaanuaril 1949 esitleti kollektiivi Ringhäälingu estraadiorkestrina; hiljem kinnistus nimi Eesti Raadio estraadiorkester. Nimevahetus ei olnud stiilivalik, vaid viis jätkata ajal, mil džässi seostati vaenuliku läänega.
Koht eesti muusikas
Kui 1956. aastal ideoloogiline keeld sulama hakkas, sai saksofon jälle avalikult kõlada. Eesti Raadio estraadiorkester salvestas esimesena valiku džässilikke tantsulugusid; see andis julgust ka teistele muusikutele, kes tegid sama. Nii ühendas kollektiiv ametliku raadiotöö ja mängulaadi, mida oli vahepeal tulnud varjata.
Mis sai edasi
Merkulovi pika ajajärgu kõrval kujunes teiseks kandvaks juhiks Peeter Saul. Ta alustas Eesti ringhäälingu estraadiorkestri dirigendina 1964. aastal ning tema juhtimisaeg kestis 1998. aastani. Saul õppis dirigeerimist Tallinnas ja täiendas end Leningradis. Ta oli ühtaegu džässipianist ja arranžeerija, seega jätkus orkestri algne kaksikloomus: eetris pidi kõlama korrastatud estraadimuusika, kuid selle sees elas edasi improvisatsiooni ja svingi kogemus. 1985. aastal moodustas Saul suure Eesti Raadio kontsertorkestri. Kui tema juhtimisaeg 1998. aastal lõppes, oli ta olnud orkestriga seotud 34 aastat. Sama aasta 26. veebruaril otsustas Eesti Raadio juhatus kontsertorkestri projektiorkestriks ümber korraldada ning ringhäälingunõukogu kiitis otsuse 9. märtsil heaks.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 20.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
