Eesti Gun
Eesti Gun ei ole ansambel ega välismaine lavanimi, vaid Gunnar Loho teine mina. Sama mees on olnud laval laulja ja pillimees, kulisside taga aga mänedžer, produtsent, helitehnik ja uute artistide käivitaja.
Viimati eetris · Kolmekümnene
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Kolmekümnene2 korda eetrisviimati
- 2Neljakümmene2 korda eetrisviimati
- 3Roose Kaunemaid2 korda eetrisviimati
- 4Mis sa vingerdadEesti Gun/Liisa2 korda eetrisviimati
- 5Santa Lucia2 korda eetrisviimati
- 6Ütle Mul90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Veel 1990. aastate algul küsis Loho isa, millal poeg ükskord tööle läheb; muusikavabaduse nimel oli Loho paberite järgi olnud muu hulgas katlakütja, ahjukütja ja ringijuht.
- Lugu „Viiekümnes“, mis jätkas laulude „Kolmekümnene“ ja „Neljakümnene“ rida, oli Loho enda sõnul tema stuudios töös üle kolme aasta.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Loho muusikutee algas Kohtla-Järvel: kooliansamblis Stress tutvus ta kiiresti nii roki kui ka tollal veel määratlemata stiilidega; samal ajal hakkas ta huvituma kantrist, folgist ja rahvamuusikast. Esimesel esinemisel laulis ta Atsalama kultuurimaja laval suusakampsunis ja päikeseprillidega lugu „Vana jõgi“ ning oli pärast rambipalavikust läbimärg. 1976. aasta detsembris siirdus ta Kohtla-Järve rajooni kultuurimaja kunstilise juhi ametist Vinni, kus tema pillideks said bandžo ja hääl.
Tuntuks saamine
Uue ansambli esimene ametlik etteaste toimus 1. jaanuaril 1977 Muuga tuulikus. Samal õhtul pakkus Kukerpillide viiuldaja Tõnu Raadik välja nime Kristjan. Juba esimesel aastal andis ansambel 167 esinemist. Pärast Loho siirdumist Viru-Nigulasse kolis Kristjan uue koostöö toel Haljalasse, kus kohalik toetus võimaldas palgata professionaalsed pillimehed. Ansambel jõudis Tartu muusikapäevadele ja Eesti Raadio soovikontsertidele. 1981. aastal sai plaadimaterjal valmis ning järgmisel aastal jõudis plaat poodidesse.
Muusika ja tuntumad lood
1985. aastal Viljandisse kolinud Loho koondas hiljem Eesti Guni nime alla oma tegevuse laulja, autori, pillimehe ja korraldajana. 2001. aasta plaat „Eesti Gun 1“ ühendas rahvaliku peomuusika eri päritolu viisidega; plaadile jõudis ka tema 1973. aastal tehtud lugu „Elu ilmas on imelik“, mis oli suust suhu liikunud juba ammu enne plaadistamist. Ilmus ka plaat „Eesti Gun 2“. Loho võtab oma tugevuse napilt kokku: „Eks mitmekülgsus ole minu tugevaim külg.“
Edu ja tunnustus
Eesti Guni lavakuju kõrval muutus sama tähtsaks Loho kulissidetagune töö teiste artistidega. 1994. aastal sai tema esimeseks suureks uue aja projektiks Hovery Covery; sellele järgnesid Estin, Mari-Liis, N-Euro ja NightLight Duo. Hovery Covery avapeole Vastsemõisa kultuurimaja 74-ruutmeetrises baaris müüdi tema meenutuse järgi 925 piletit. 1995. aasta suvel läks bänd tuurile koos Jami ja Code One'iga. Need projektid näitasid, et Eesti Gun ei olnud lihtsalt lauljanimi, vaid ühe mehe terviklik meelelahutusmudel: idee, esineja, salvestus, tehnika ja müük.
Mis sai edasi
Ka hiljem ei jäänud Loho üksnes vana nime kandma. 2021. aastal lõi ta Virumaa Suvesaundi konkursiks väikese reggae-varjundiga rahvaliku loo „Suve ootus“; kaasa tegid lauljatar Liisa Uukkivi ja Rakvere ansambel Retronid. Samal pandeemia-aastal kirjeldas ta oma tööviisi nii: „Tähtis, et olen asjas sees. Ma ei pea tingimata välja paistma, pigem olen hall kardinal.“ Ühte loosse said kokku Kristjani kunagine frontman, Laekvere kultuurimaja juht ja Rakvere pillimehed.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga36 allikatKontrollitud 30.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
