Kuidas alustati

Eesti Draamateatri lugu algas koolist. 1920. aastal alustas tööd Paul Sepa erastuudio, Eesti esimene teatrikool, ning esimese lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri. 1937. aastal sai teater nimeks Eesti Draamateater. Nõukogude ajal kandis asutus Tallinna Riikliku Draamateatri nime, 1989. aastal sai ta ajaloolise nime tagasi. Selle teekonna juurde on kuulunud nüüdisaegsed Eesti autorid, maailmaklassika ja teiste maade uus dramaturgia. Teatri ajalugu aitab mõista ka salvestiste esitajamärget: keskmes pole ühe laulja karjäär, vaid püsitrupp, kes annab eri lavastustes muusikale aina uue hääle.

Muusika ja tuntumad lood

Teatri muusikaline ilme vahetub koos lavastusega. Ametlikus väljaannete nimekirjas seisavad kõrvuti Raimond Valgre ja tema ajastu laulud, Priit Pedajase autorilaulud, Ardo Ran Varrese lavastusmuusika, Andrus Kivirähki „Aabitsa kukk“ ning lavastusega „Lehman Brothers“ seotud plaat. See pole ühe stiili diskograafia, vaid helijälg sellest, kuidas sõnateater kasutab laulu, näitlejahäält ja lavastuse tarvis loodud muusikat.

2015. aasta plaat „Kui sul valutab mõnikord süda. Draamakeldri lood“ teeb selle põhimõtte eriti selgeks. Raimond Valgre loomingut ja 1930. aastate populaarseid laule esitasid Märt Avandi, Mait Malmsten, Tiit Sukk, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Raimo Pass ja Draamakeldri kvintett. Plaadil kõlavad suuresti samad laulud nagu Merle Karusoo lavastuses „Laul, mis jääb“, kus laulud ei olnud vahepalad, vaid andsid teatrimaja enda minevikule kuuldava kuju.

Edu ja tunnustus

Muusikalised salvestised on siiski vaid üks osa teatri suuremast tööst. Eesti Draamateater nimetab end Eesti suurimaks sõnateatriks: püsitruppi kuulub 37 näitlejat, igal hooajal tuleb umbes kümme esietendust ning repertuaaris on üle kahekümne lavastuse. Aastas antakse üle viiesaja etenduse rohkem kui sajale tuhandele vaatajale. Salvestisele märgitud esitajanimi on seega koondnimi: selle alla mahuvad eri ajad, hääled ja koosseisud.

Koht eesti muusikas

Draamakeldri plaat sidus selle vahelduva kollektiivi Eesti muusikaloo ühe väga konkreetse paigaga. Teatri keldrikorrusel asus sõdadevahelisel ajal Draamakeldri restoran ning 1939. aasta sügisel ja talvel mängis seal Raimond Valgre kvartett. Aastakümneid hiljem tõid teatri näitlejad ja Draamakeldri kvintett Valgre muusika samasse paika tagasi – vana restoranipoodium muutus jälle kohaks, kus draama ja laul kohtusid.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga22 allikatKontrollitud 25.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada