Kuidas alustati

Romanyuta sündis 23. oktoobril 1992 Ternopilis ja hakkas nelja-aastaselt esinema. Viieaastaselt oli ta juba üles astunud Kiievi Ukraina palees ning aastatel 1999–2002 andis ta presidendi uusaastaetendustel üle 170 etteaste. Lapsepõlves võistles ta palju: tema eluloo järgi võitis ta kolm rahvusvahelist Grand Prix' auhinda, seitse muud rahvusvahelist auhinda ja 18 Ukraina lauluvõistlust. 2003. aastal, kui ta oli alles kümneaastane, andis ta välja oma esimese albumi „Colors of the Native Land“ ja koostas selle põhjal kontserdikava.

Tuntuks saamine

Kasvades pöördus Romanyuta järk-järgult rahvusvaheliselt toodetud popmuusika poole. Koostöös Rootsi muusikakirjastajatega avaldas ta 2012. aastal loo „I'll Never Let Go“; see sai Ukraina Eurovisiooni valikvõistlusel viienda koha ning muusikavideot vaadati YouTube'is üle miljoni korra. Aasta hiljem tuli „Get Real With My Heart“ Ukraina valikvõistlusel kolmandaks. Napilt luhtunud katsed teda ei peatanud: Romanyuta jätkas sõltumatu muusikuna oma plaadifirmaga ning album „Conspiracy“ koondas sellest ajajärgust 13 lugu ja seitse videot. Ta ei saanud tuntuks üleöö, vaid liikus edasi järjest rahvusvahelisemate katsete kaudu.

Muusika ja tuntumad lood

2014. aastal lõi Rootsi muusikakirjastajate meeskond The Kennel loo „I Want Your Love“, et Romanyuta saaks sellega kandideerida Ukraina Eurovisiooni esindajaks. Seejärel loobus Ukraina 2015. aasta võistlusest, nii et Romanyuta osales hoopis Moldova riiklikul valikvõistlusel ja võitis selle. See samm sobis loo rahvusvahelise taustaga: nii muusika kui ka sõnade autorite hulka kuulusid Erik Lewander, Hayley Aitken ja Tom Andrews. Romanyuta nägi selles, et ta esindab teist riiki, pigem ühendust kui maskeeringut. Enne Viini ütles ta: „Teeme tänavuse Eurovisiooni tunnuslause teoks, ehitades Moldova ja Ukraina vahele kogu Euroopa jaoks kauni muusikalise silla!“

Edu ja tunnustus

Viinis avas Romanyuta esimese poolfinaali esimesel stardikohal hoogsa ja täpselt lavastatud etteastega. Moldova kogus 41 punkti ja jäi 11. kohale, ühe koha võrra kümne edasipääseja seast välja. Finaali ta ei pääsenud, kuid laulja, kes oli korduvalt püüdnud esindada Ukrainat, seisis viimaks Eurovisiooni laval naaberriigi lipu all. Kõige rohkem punkte andis etteastele Gruusia: kümme. Hiljem sai temast ülikooli dotsent ja majandusteaduste kandidaat. Muusikat ta siiski ei jätnud: ülikool teatas 24. veebruaril 2026, et ta esitas ühtsusüritusel loo „Pain“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 07.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada