Eden Alene
Eden Alene jõudis Eurovisioonile ringiga: Iisrael valis ta 2020. aasta võistlusele, mis jäeti ära, ning aasta hiljem tuli ta tagasi teise lauluga. Juba enne kahekümnendat eluaastat oli ta võitnud kaks üleriigilist telekonkurssi.
Viimati eetris · Feker Libi [Israel]
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Feker Libi [Israel]2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Lapsena arvas Alene, et tema tulevik on balletis, mitte laulmises.
- Ema sõnul laulis Alene kodus vannis ja inimeste palvel isegi bussipeatustes.
- 2019. aastal astus Alene üles Iisraeli muusikalilavastuses „Little Shop of Horrors“.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Eden Alene sündis 2000. aastal Jeruusalemmas Etioopiast pärit juudi perre; vanemad olid Iisraeli sisse rännanud 1980. aastatel. Kolmeaastaselt pani ema ta kohalikku konservatooriumi balletti õppima, kuid kui täiskasvanud märkasid tüdruku lauluhäält, sai põhialaks muusika. Teismelisena laulis ta kooris Jerusalem Youth Chorus, kus juudi ja araabia noored esinesid koos. Üleriigiliselt tuntuks sai ta seitsmeteistaastaselt, kui võitis pärast aastatepikkust harjutamist saate The X Factor Israel kolmanda hooaja.
Tuntuks saamine
Teisel telekonkursi võidul oli hoopis teine kaal. 2020. aasta veebruaris võitis Alene saate HaKokhav HaBa ja temast sai esimene Etioopia päritolu iisraellane, kes valiti riiki Eurovisioonil esindama. Väljaandele Forward ütles ta: „Olen uhke selle üle, et olen etiooplane.“ Võistluslaul „Feker Libi“ oli amhara, heebrea, araabia ja inglise keeles ning sidus popmuusika tema perekonna kultuuripärandiga. Veidi enam kui kaks nädalat pärast laulu valimist jätsid korraldajad COVID-19 pandeemia tõttu võistluse ära. Iisrael jättis Alene ka 2021. aastaks oma esindajaks, nii et ta jäi esimeseks Etioopia päritolu iisraellaseks, kes riiki Eurovisioonil esindas, kuigi „Feker Libi“ võistluslavale ei jõudnudki.
Muusika ja tuntumad lood
Alene kirjeldas end poplauljana, kes peab looga sideme leidma kohe algusest peale. 2021. aasta valikus seisnes suur osa tema tööst tõlgendamises, mitte laulude kirjutamises: ekspertkomisjon valis kõigepealt 220 kandidaadi seast üheksa lugu, rahvahääletusel pääses edasi kaks ning komisjon lisas kolmanda. Seejärel salvestas Alene kõigi kolme finaalloo jaoks video ja publik valis ingliskeelse „Set Me Free“. Forwardile rääkis ta, et seda lugu lauldes tundis ta end vabana ja tahtis pakkuda ka kuulajatele samasugust kolmeminutilist puhkepausi.
Edu ja tunnustus
2021. aastal Rotterdamis jõudis Alene lõpuks võistlusele, milleks ta oli valmistunud kaks aastat. Esimeses poolfinaalis laulis ta viletooniga noodi B6, mis oli teadete järgi kõrgeim seni Eurovisioonil lauldud noot. Ta pääses finaali ja sai kahekümne kuue osaleja seas 93 punktiga seitsmeteistkümnenda koha. Nii jõudis ta päriselt Eurovisiooni lavale, kuhu tee oli esimest korda katkenud otse-eetris antud intervjuuga.
Mis sai edasi
Enne Eurovisiooni ütles Alene, et valmistab ette täispikka albumit. 2022. aasta juulis kirjutas Ynet, et ta töötab Tel Avivi restoranis klientide vastuvõtjana ja on esinemisest kõrvale astunud. Plaadifirma Aroma Music kinnitas, et artist ja plaadifirma olid ühiselt otsustanud lepingut mitte pikendada. Kui temalt lavalt lahkumise kohta küsiti, vastas Alene napilt: „Kirjutage, mida soovite. Head päeva.“ Päriselt ta laulmist siiski ei lõpetanud: 2023. aastal tuli ta üheks etteasteks lavale tagasi ning 2024. aasta maiks kirjutas Mako, et ta õppis koolis Rimon School of Music, oli saanud kooli lauluvõistlusel Shirimon teise koha ja tegeles ettevaatlikult uue muusikaga.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 11.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
