Kuidas alustati

Richard Edward Arnold kasvas üles Tennessee osariigis Chesteri maakonna taluperes. Pärast isa surma, kui Eddy oli üheteistkümneaastane, panid võlausaldajad talu oksjonile ning Arnoldite pere hakkas suure majandussurutise ajal maad saagiosalise rentnikuna harima. Ta sai kohalikel koosviibimistel laulmise eest ühe dollari õhtu kohta ning töötas seitsmeteistkümneselt raadios, olles samal ajal matusekorraldaja autojuht. Muusika andis häbelikule poisile võimaluse teiste inimesteni jõuda. Arnold ütles hiljem: „Avastasin, et saan laulude kaudu inimestega suhelda nii, nagu pelgalt rääkides kunagi ei suutnud.“

1940. aastal liitus ta ansambliga Pee Wee King’s Golden West Cowboys, mis viis ta Grand Ole Opry lavale ja ringreisidele mööda sõjaväebaase. 1943. aastal alustas ta soolokarjääri ning salvestas 1944. aasta detsembris Nashville’is oma esimese sessiooni RCA Victorile.

Tuntuks saamine

Järgmised plaadid ilmusid tihedas tempos. „That’s How Much I Love You“, „I’ll Hold You in My Heart“, „Anytime“ ja „Bouquet of Roses“ tegid Arnoldist 1940. aastate lõpu kantriedetabelite valitseva hääle. Nende jõudmine poppublikuni sillutas teed ka hilisematele kantrikroonidele. Üleriigilised raadiovõrgud, filmid ja tema enda telesaated viisid tema rahuliku ning vestlusliku esituslaadi Grand Ole Opry publikust palju kaugemale.

Muusika ja tuntumad lood

„Cattle Call“ võtab kokku tema karjääri mõlemad pooled. Tema 1955. aasta uusversioon ühendas tuttava joodelduse Hugo Winterhalteri orkestriga ning kuulutas ette 1960. aastatel omaks võetud lihvitud stiili. Kantriplaatide müügi aeglustudes vahetas ta maalähedase Plowboy-kuvandi smokingite, orkestrite ja pehmema laulukõla vastu, loobumata kantrilugude vahetust emotsionaalsusest. Seejärel viisid „What’s He Doing in My World“ ja „Make the World Go Away“ selle linliku kõla nii kantri- kui ka popedetabelitesse.

Edu ja tunnustus

Arnold võeti 1966. aastal Country Music Hall of Fame’i liikmeks ning temast sai 1967. aastal Country Music Associationi esimene aasta meelelahutaja. Avaldatud andmetel ületas tema plaadimüük karjääri jooksul 85 miljoni piiri. 2005. aastal pälvis ta Grammy elutööauhinna; samal aastal andis RCA välja „After All These Years“, mida kirjeldati tema sajanda albumina.

Mis sai edasi

1999. aasta Las Vegase kontserdi järel lõpetas ta turneed, kuid jätkas salvestamist. 2005. aastal RCA-le antud intervjuus ütles Arnold: „Tahan lihtsalt laulda head laulu ja tahan, et keegi sellest rõõmu tunneks.“ Ta suri 8. mail 2008, seitse päeva enne oma üheksakümnendat sünnipäeva. Hiljem samal kuul sai „To Life“ tema 147. edetabelisingliks ning pikendas tema kantriedetabelikarjääri seitsme aastakümneni.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 25.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada