Laval kehastas Eartha Mae Keith kosmopoliitset kuju, kuid tema lapsepõlv oli karm. South Carolinas sündinud tüdruk jäeti nelja-aastasena maha, sugulaste juures koges ta väärkohtlemist ja heleda nahatooni pärast mõnitamist. Kaheksa-aastasena saadeti ta Harlemisse, kus õpetaja märkas tema annet ja aitas tal astuda Metropolitan High Schooli. Kuueteistaastasena jooksis ta kodust ära ja liitus Katherine Dunhami üksnes mustanahalistest koosneva tantsutrupiga, mis tuuritas Lõuna-Ameerikas ja Euroopas.

Dunhami trupiga tehtud ringreisidel nägi Kitt maailma juba enne, kui tal oli oma lavakava. Ta lahkus trupist 1949. aastal ja hakkas Pariisis laulma; Istanbulis õppis ta türgi laule kuulmise järgi ning New Yorki naastes oskas ta enda sõnul laulda seitsmes keeles. Orson Welles andis talle Trooja Helena rolli lavastuses „Dr. Faustus“. Seejärel tegi „New Faces of 1952“ temast Broadway tähe ning 1953. aasta RCA salvestustel valmisid lood „C’est Si Bon“, „I Want to Be Evil“ ja „Santa Baby“.

Tema nurruv hääl, kassilik liikumine ja ennast pilav sensuaalsus kujunesid kohe äratuntavaks käekirjaks. Aastatel 1967–68 sai ta sarjas „Batman“ Catwomani rolli, mis oli talle nagu valatud. Kõige teravamad küüned näitas ta aga väljaspool lava. 18. jaanuaril 1968 kutsuti Kitt Valgesse Majja noorte kuritegevuse teemal peetud lõunasöögile, sest ta töötas noortega. Seal astus ta president Lyndon Johnsonile lastehoiu küsimuses vastu ning ütles kokkutulnutele, et Vietnami sõjast tekkinud meeleheide aitab mässu õhutada. Hiljem ütles ta, et tundis isiklikku kohustust rääkida inimeste eest, kes sellesse ruumi kunagi ei pääse.

Selle hinna maksis Kitt kinni järgmise aastakümne jooksul. Esinemisvõimalused Ameerikas kadusid, riiklikud uurijad käisid klubides ning Kitt töötas välismaal; enda sõnul sai temast kodumaal persona non grata. 1978. aasta jaanuaris, kui Kennedy Centeris mängiti „Timbuktu“, tervitas Jimmy Carter teda Valges Majas ja ütles, et tal on hea meel Kitti tagasituleku üle. Muusikal jõudis märtsis Broadwayle. 1988. aastal möödunule tagasi vaadates rõhutas Kitt, et ta oli vaid aus.

Ta liikus ühelt lavalt teisele, kuid jäi kõikjal oma lavakujule truuks. 1983. aasta singel „Where Is My Man“ ja 1984. aastal ilmunud „I Love Men“ tõid ta tagasi edetabelitesse; 2000. aastal andis ta Disney filmis „The Emperor’s New Groove“ hääle Yzmale. Kabaree jäi tema kodulavaks. Kitt esines veel 2008. aasta oktoobris, kaks kuud enne seda, kui ta esimesel jõulupühal suri.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga37 allikatKontrollitud 26.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada