Kuidas alustati

Ansambli tuumik kujunes kaksikvendade Chris ja Gerard Koertsi ümber. Kuuekümnendatel mängisid nad kavereid esitavates ansamblites ning jälgisid Briti ja Ameerika popmuusika arengut. Pink Floyd andis neile mõtte luua oma muusikat. 23. novembril 1968 esines uus ansambel esimest korda nime Earth and Fire all; esimene laulja oli Manuela Berloth. 1969. aasta septembris liitus Jerney Kaagman. Tema lavalisest olekust sai ansambli nägu, mida introvertsed vennad Koertsid ei olnud suutnud anda.

Tuntuks saamine

Golden Earringi kitarristi George Kooymansi kirjutatud debüütsingel „Seasons“ jõudis 1970. aastal Hollandi edetabelis teisele kohale. Seejärel tõestasid vennad, et oskavad hitte ka ise kirjutada: „Ruby Is the One“, „Wild and Exciting“ ja „Invitation“ said hittideks. King Crimsoni ja The Moody Bluesi kontsertide järel ostis ansambel mellotroni. Gerard Koerts tõstis selle pilli esiplaanile albumil „Song of the Marching Children“, mille kaheksateist minutit kestnud nimisüit täitis terve plaadipoole. „Memories“ tõi 1972. aastal ansamblile esimese Hollandi esikoha.

Muusika ja tuntumad lood

Earth and Fire ühendas kaks maailma: pikad sümfoonilised albumipalad, mis olid täis ulmet ja müstikat, ning edetabelitesse sobivad kompaktsed singlid. Kui edu hakkas hääbuma, lõpetasid plaadifirma Polydor ja püsiprodutsent Jaap Eggermont 1979. aastal koostöö. Seejärel aitas ansambel ise rahastada albumi „Reality Fills Fantasy“ salvestamist. Sellel ilmus Gerard Koertsi „Weekend“ – kerge reggae-sugemetega kannapööre, millest sai ansambli suurim rahvusvaheline hitt. Singel tõusis esikohale Madalmaades, Lääne-Saksamaal, Šveitsis, Taanis ja Portugalis. Kaagman ütles hiljem kursimuutuse kohta: „Alguses olime äriliselt edukad keerulise muusikaga, nüüd saime äriliselt edukaks lihtsa muusikaga.“ Varsti pärast seda läbimurret lahkus Chris Koerts, et pühenduda muusikateaduse õpingutele.

Edu ja tunnustus

Ansamblil oli selleks ajaks seljataga juba tegus kümnend: 1972. aastal umbes kakssada esinemist, turneed Türgis, Skandinaavias ja Poolas ning 1973. aastal auhind Zilveren Harp. Pärast loo „Weekend“ edu lisandusid Gouden Harp ja 1980. aasta ekspordiauhind. Järgmised albumid nii suurt edu enam ei toonud. 1983. aasta taevaminemispühal andis Earth and Fire kontserdi, mis jäi esialgu viimaseks; ametlikku otsust tegemata läksid liikmed igaüks oma teed.

Mis sai edasi

Kaagman kutsus Earth and Fire'i 1987. aastal taas kokku uues koosseisus, kuhu vennad Koertsid ei kuulunud. Pärast 1990. aastat ansambel enam aktiivselt ei tegutsenud, ehkki andis veel mõne kontserdi; viimast korda astus Earth and Fire üles 1995. aasta aprillis. Gerard Koerts suri 2019. aastal, basskitarrist Bert Ruiter ja Chris Koerts 2022. aastal ning 31. juulil 2026 suri 79-aastasena ka Kaagman. Ansambli muusika on aga edasi elanud kordusväljaannetel, teatrituuridel ja tribuutkontsertidel, ansambli loo jutustab ka elulooraamat.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga22 allikatKontrollitud 20.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada