Dua Lipa sündis Londonis Kosovo albaanlastest vanemate perre, kes olid 1990. aastate alguses Pristinast lahkunud. Pere naasis hiljem Kosovosse, kuid 15-aastaselt veenis ta vanemaid lubama tal Londonisse tagasi kolida ja peretuttava juures elada. Ta käis teatrikoolis, laadis YouTube’i ja SoundCloudi kavereid ning ühitas muusikategemise restorani-, ööklubi- ja modellitööga. 2013. aastal andis talle esimese lauljatöö X Factori telereklaam, millele järgnesid kirjastus- ja plaadilepingud.

Varased singlid „New Love“ ja „Be the One“ juhatasid sisse 2017. aastal ilmunud omanimelise debüütalbumi. „New Rules“ tõi üleilmse läbimurde ning järgmisel aastal võitis ta Brit Awardsil nii British Breakthrough Acti kui ka British Female Solo Artisti auhinna. 2019. aasta Grammydel pälvis ta parima uue artisti auhinna ning loo „Electricity“ eest parima tantsusalvestuse auhinna.

Edu ei toonud talle laval siiski kindlustunnet. 2018. aasta esinemise lühiklipp levis veebis ja muutus pilkeks tema väidetavalt loiu energia üle. Lipa meenutas hiljem, et see kõik tegi haiget ja oli alandav. Ta hoidus Twitterist ning ütles, et tunne püsis seni, kuni ta sai albumi „Future Nostalgia“ kirjutamisega valmis ja esitas 2019. aasta novembris MTV Europe Music Awardsil loo „Don't Start Now“. Tagasituleku taga polnud üleöö sündinud muutus, vaid kaks aastat avalikkuse silme all õppimist.

„Future Nostalgia“ ilmus 2020. aastal selgejoonelise nüüdisaegse diskoplaadina ja võitis parima popvokaalalbumi Grammy. Nende aastate jooksul kasvas Lipa soov oma loomingu üle ise otsustada. Ta lahkus 2022. aastal TaP-i esindatavate artistide seast, ostis tagasi oma kirjastusõigused ning kujundas Radical22-st oma meedia- ja juhtimisettevõtte. Tema sõnul loob planeerimine hoo ja miski pole kunagi liiga suur.

Lipa tegevus ulatub muusikast kaugemale. 2022. aastal käivitas ta Service95, mis ühendab uudiskirja, taskuhäälingu ja raamatuklubi. Koos isaga korraldatav Sunny Hilli festival toob Pristinasse rahvusvahelisi artiste. 2024. aasta albumi „Radical Optimism“ jaoks koondas ta Kevin Parkeri ümber väikese tiimi ning lähtus Britpopist, trip-hop'ist ja elavast pillimängust, selle asemel et lihtsalt korrata „Future Nostalgia“ valemit. Aastaid pärast seda, kui ta lapsena oma unistused kirja pani, jõudis ta lõpuks Parkeriga stuudiosse; juba esimesel päeval kirjutas tiim loo „Illusion“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga32 allikatKontrollitud 27.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada