Doris Day
Rongiõnnetus lõpetas Doris Day plaani tantsijaks saada. Tantsu asemel jõudis ta mikrofoni taha, sealt filmidesse ning lõpuks hakkas ta seisma loomade heaolu eest. Päikeselise kuvandi taga oli karjäär, milles Day muutis tagasilöögid ikka ja jälle uuteks algusteks.
Viimati eetris · Sugarbush
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Sugarbush1 kord eetrisviimati
- 2Everybody Loves A Lover1 kord eetrisviimati
- 3Whatever Will Be, Will Be (Que Sera Sera)90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Ansamblijuht Barney Rapp soovitas lavanime Day, sest Kappelhoff oli reklaamtahvli jaoks liiga pikk.
- Kui Day leidis, et Carmel ei ole koertesõbralik linn, hakkas ta Cypress Inni partneriks ja aitas selle lemmikloomasõbralikuks muuta.
- Day loobus Academy Awardi aupreemiast ja Kennedy Center Honorsi tunnustusest, sest tal polnud võimalik neid isiklikult vastu võtta.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
1937. aastal sõitis rong otsa autole, milles Doris Mary Ann von Kappelhoff viibis. Õnnetuses purunes tema parem jalg ja kavandatud tantsijakarjäär sai lõpu. Paranemise ajal kuulas ta raadios Ella Fitzgeraldi esinemisi ja võttis laulutunde. Viieteistkümneaastaselt laulis ta juba kodukandis. Seejärel töötas ta Bob Crosby ja Les Browni ansamblites ning 1945. aastal, kui Ameerika sõdurid sõjast koju naasid, tõi „Sentimental Journey“ talle läbimurde.
Tuntuks saamine
Ka filmimaailma jõudis Day valusa tagasilöögi järel. Kui teine abikaasa palus temalt kirja teel lahutust, laulis Day Hollywoodi peol pala „Embraceable You“ nii suure tundega, et laulukirjutaja Jule Styne korraldas talle proovivõtte. Michael Curtiz andis talle osa 1948. aasta filmis „Romance on the High Seas“. „Calamity Jane“ oli tema Warner Brosi aastate kõrghetk, „Love Me or Leave Me“ ja „The Man Who Knew Too Much“ aga näitasid, et tema helge ekraanikuvand toimis ka draamas.
Muusika ja tuntumad lood
Day pidas laulmist omamoodi miniatuurseks näitlemiseks. Ta ütles, et hääleõpetaja Grace Raine õpetas teda laulu mõtet kuulajani viima. Lihvitusest hindas ta rohkem vahetust. Columbia salvestuste kohta ütles ta: „Tahtsin alati kasutada esimest võtet, sest just see oli spontaanne ja värske.“ Hitchcocki filmi „The Man Who Knew Too Much“ jaoks sai ta laulu „Que Sera, Sera (Whatever Will Be, Will Be)“. Esialgu laul talle ei meeldinud, kuid sellest sai tema tunnuslugu.
Edu ja tunnustus
1959. aastal viis film „Pillow Talk“ ta kokku Rock Hudsoniga. Sellega algas väljapeetud romantiliste komöödiate sari ajal, mil Day edu kinokassades oli hakanud kahanema. Film tõi talle ainsa Academy Awardi nominatsiooni. Kui tema abikaasa ja mänedžer Martin Melcher 1968. aastal suri, sai Day teada, et tema teenitud raha oli ära raisatud ja Melcher oli tema teadmata sidunud ta televisioonitööga. Ta tegi sarja „The Doris Day Show“ viis aastat, aitas sellega võlga tasuda ja õppis samal ajal seda tööd nautima.
Mis sai edasi
Day teine karjäär sai alguse sellest, et ta ei pidanud südamlikkust pelgalt etenduseks. Filmi „The Man Who Knew Too Much“ võtetel Marokos peatas ta töö, kuni loomadele anti korralikult süüa ja neid koheldi hästi. Ta aitas 1971. aastal asutada organisatsiooni Actors and Others for Animals ning lõi 1978. aastal Doris Day Animal Foundationi. 2011. aasta väljaanne „My Heart“ sisaldas tema surnud poja Terry Melcheriga seotud salvestisi ja väljaande tulu läks sihtasutusele. Day suri 2019. aastal 97-aastasena oma Carmel Valley kodus. Tema sihtasutus lubas jätkata loomapääste rahastamist.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga21 allikatKontrollitud 30.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
