Kuidas alustati

Rignald Silvestre Recordino rajas seitsmekümnendatel ansambli Doble R oma heliloomingu ja seadete ümber. Ansambel sündis pärast Super Special Combo lagunemist, kui sellest said Dynamic ja Doble-R. Amigoe 1977. aasta portree nimetab teda juhiks ja pianistiks; tema kõrval olid teiste seas wiri-mängija Nicolaas Beker ning lauljad Orlando „Njano“ Rosario, Sidney „Mr Saab“ Isidora ja Humphrey „Ompi“ Stefania. Ansambel kirjutas suurema osa oma sõnadest ja muusikast ise. Recordino jaoks polnud see pisiasi, vaid põhimõte. Teda häiris, et kohalikud bändid kopeerisid rahvusvahelisi hitte ja isegi üksteise kõla. Recordino sõnastas oma lihtsa mõõdupuu nii: „Kõigile on parem, kui igaühel on oma käekiri.“

Tuntuks saamine

Ansambli käekiri oli kuuldav juba varakult. Kui „Tula“ oli 1977. aastal saanud suureks hitiks, hakkas ansambel kavandama läbimurret ka väljaspool Curaçaod. Recordino suhtus isegi karnevaliloosse kui täpsesse ehitustöösse: loo „Bin bo bula aden“ jaoks suurendas ta koori, et publik saaks kaasa laulda, valis teistsuguse rütmi ja seadis järjestikused b-häälikud teadlikult. 1982. aastal pälvis ansambel looga „Zullen We Maar Weer“ tähelepanu ka Hollandis. Nii jõudis peamiselt papiamentu keeles tegutsenud ja oma lood kirjutanud Curaçao ansambel palju laiema kuulajaskonnani.

Muusika ja tuntumad lood

Recordino käe all polnud Doble R üksnes tantsumuusikat esitanud ansambel, vaid ka uue muusika töökoda. 1977. aasta intervjuus selgitas ta, et idee võib tekkida kiiresti, kuid valimine, katsetamine ja ümberkirjutamine võib võtta kuid. Ka elektroonilisi instrumente ei pidanud ta hõlpsaks väljapääsuks: tema sõnul sai võidetud aja kulutada hoopis uute ideede viimistlemisele. Sellest tööviisist kasvas välja üle seitsmesaja omaloomingulise teose. Sageli mainitud teoste seas on „E mundu ta lora“, „Tula Warda“, „Salomon“ ja „Un Pueblo Mansu“ — muusika, mis sai Madalmaade Kariibi mere piirkonnas osaks kollektiivsest mälust.

Mis sai edasi

2010. aastal austati seda muusikat Amsterdami Concertgebouw's suure kontserdiga: Metropole Orkest esitas Recordino loomingut koos teiste seas Karin Bloemeniga. Aasta hiljem tõi dokumentaalfilm „Het uur van de wolf“ ta taas Hollandi tähelepanu keskmesse. Doble R astub vaid aeg-ajalt üles nime Doble-R Klásiko all, kuid tunnustus on aina kasvanud. Recordino sai Oranje-Nassau ordeni rüütliks ning pälvis 2023. aastal teenetemärgi Krus di Mérito Kòrsou. 2025. aasta lõpus sai tema pärand taas nähtava austusavalduse: Fleur de Marie piirkonnas avati Recordino seinamaaling, millega tähistati ansambli Doble R viiekümnendat aastapäeva.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 28.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada