Kuidas alustati

Günter Kunz-Hager sündis 19. mail 1966 Viinis. 1975. aastal hakkas ta õppima trompetit, kitarri ja klahvpille, kuid kutseks sai esialgu hoopis maalritöö, mille ta omandas pärast kohustuslikku kooliharidust. 1984. aastal alustas ta diskorina. 1997. aastal programmeeris ta esimest korda ise arvutis muusikat ja aasta hiljem ilmus tema esimene singel DJ Orgasmo nime all. „House 6“ ja „Orgasmo Beats“ viisid ta Austria müügiedetabelitesse. 2001. aastal avas ta oma stuudio ja hakkas seal kirjutama lugusid lauljatele ja teistele DJ-dele ning tegema reklaamimuusikat.

Tuntuks saamine

DJ Ostkurve sündis 2003. aastal spontaanse projektina. Avalooks sai „Nachts wollen wir Party“, Howard Carpendale'i klassikalise laulu peoversioon. Algul naeruvääristati Kunz-Hagerit šlaagri ja tantsurütmide ühendamise pärast, ent 2005. aastal sai just sellest tema tunnusjoon: tema versiooni loost „Griechischer Wein“ reklaamiti televisioonis ning koos David Hasselhoffiga valminud „Limbo Dance“ jõudis Saksamaa singliedetabelisse. Seejärel hakkasid talle remikse tellima muu hulgas Peter Wackel, Antonia ja Blumenkinder.

Muusika ja tuntumad lood

Aastatel 2003–2014 avaldas Kunz-Hager muusikat mitme nime all, sealhulgas DJ Da Beat, Nobodys Perfect, STG 77 ja Guenta K. Lisaks DJ Ostkurve väljaannetele ilmus 2015. ja 2016. aastal muusikat veel Guenta K ja Orgasmo Reloadi nime all. Põhimõte jäi samaks: tuntud šlaagri-, austropopi- ja kaasalaulmisviisid saavad jõulise tantsumuusika raami, kaotamata äratuntavust. Sama on ta ka ise öelnud: ta pooldab omanäolist stiili ja isikupärane käekiri peab olema äratuntav. „Fette Beats“ kasvas aastatel 2016–2022 kuueosaliseks sarjaks ning sai 2016. aastal Ballermann Radios ka oma saate.

Edu ja tunnustus

Kahekümnenda tegevusaasta tähistamiseks ilmus 2023. aastal 21 looga album „20 Jahre DJ Ostkurve“. Külaliste nimekiri näitas, kui kaugele tema töö oli selleks ajaks ulatunud: kaasa tegid nii Antonia aus Tirol ja Schürzenjäger kui ka Ulli Bäer ja Jungen Zillertaler. Samal ajal töötas ta remiksijana DJ Ötzi, Maite Kelly, VoXXclubi, Jazz Gitti ning teiste šlaagri- ja peomuusikaartistide heaks.

Mis sai edasi

2025. aastal jõudis ta erilise austropopiprojektini. Wolfgang Ambros lubas tal kasutada professionaalse remiksi jaoks loo „Es lebe der Zentralfriedhof“ originaalhäält. Kunz-Hager oli poisikesena hiilinud Marchfelderhofis kuulsuste pidudele, et Ambrost näha, ning pidi kasutusloa saamiseks kaua vaeva nägema. Deutsch-Wagramis elav ja tegutsev produtsent nimetas seda tööd suureks auks ja proovikiviks ning ütles, et Ambros on tema jaoks elav legend, kelle laulud on osa kultuurist, kuhu ta ise kuulub.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga33 allikatKontrollitud 01.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada