Kuidas alustati

Dylan Mills kasvas üles Londoni idaosas Bow’ elamurajoonis. Pärast tema Nigeeria päritolu isa surma kasvatas teda Ghanast pärit ema. Kooliaeg oli rahutu, ent õpetaja Tim Smith märkas tema muusikaannet ja julgustas seda arendama. Mills tahtis saada jungle’i-DJ-ks: ta ostis plaate, õppis magamistoas miksima ning tegi biite kooli arvutites ja PlayStationil. Piraatraadio muutis katsetused kutsumuseks. 2016. aasta intervjuus ütles ta: „See oli mulle kõik.“ Ta meenutas, kuidas tal oli Rinse FM-is saade kella 1–3 ning seejärel läks ta kooli.

Tuntuks saamine

2002. aastaks oli ta liitunud Wiley kollektiiviga Roll Deep, kuid tema otsustavaks avalduseks kujunes „Boy in da Corner“. 2003. aastal ilmunud debüütalbum koondas uue grime’i-skeene katkendlikud rütmid, elektroonilised biidid ja pakilisuse. Selle singlid „I Luv U“ ja „Fix Up, Look Sharp“ jõudsid Ühendkuningriigi edetabeli 30 parema hulka; album võitis auhinna Mercury Prize, kui ta oli 18-aastane. Teismelisest piraatraadio MC-st oli saanud grime’i esimene suur laiema publiku ette jõudnud täht, ilma et ta oleks Bow’ kõla silunud.

Muusika ja tuntumad lood

See läbimurre ei tähendanud ühte kindlat kõla. „Tongue N’ Cheek“ ühendas räpi tantsulise produktsiooniga ning tõi tema viiest Ühendkuningriigi esikohasinglist neli: „Dance Wiv Me“, „Bonkers“, „Holiday“ ja „Dirtee Disco“. Refräänid muutusid kirkamaks ja esinemispaigad suuremaks, kuid tema kiire ja tihedalt pakitud esituslaad säilis. Kümnendi pikkuse popiedu järel pöördus „Raskit“ 2017. aastal tagasi karmima grime’i ja hiphopi juurde. Seega on tema karjäär liikunud korduvalt põrandaaluse pinge ja popmuusika mõõtkava vahel, mitte lihtsalt hüljanud üht teise kasuks.

Edu ja tunnustus

Selle teekonna ulatust näitavad 2010. aastal saadud Brit Award parimale Briti meessoost sooloartistile ning esinemine 2012. aasta Londoni olümpiamängude avatseremoonial. Kunagi öistes piraatraadio saadetes töötanud Londoni idaosa MC astus siis üles linna suurimal avalikul vaatemängul.

Eesti ja siinne kuulaja

30. aprillil 2024 esines ta esimest korda Tallinnas. Kontserdi eel ütles ta ERR-ile, et eelmine tuur oli tema põlved ära kurnanud, mistõttu treenis ta jõusaalis ja lootis panna liikuma isegi kõige tagasihoidlikuma Eesti publiku.

Mis sai edasi

Tallinna kontsert oli osa tema kaheksanda albumi „Don’t Take It Personal“ tuurist. Album ilmus 2024. aasta veebruaris, üle kahekümne aasta pärast debüüti. Ühe läbimurde najale ta pidama ei jäänud: 4. septembril 2026 ilmus tema üheksas stuudioalbum „We Want Bass“ ning sama aasta sügisel jätkas ta Euroopas tuuritamist.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 27.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada