Kuidas alustati

Dire Straits loodi Londonis Deptfordis 1977. aastal. Tuumiku moodustasid laulja, laulukirjutaja ja sõrmitsemistehnikas kitarrist Mark Knopfler, tema vend David rütmikitarril, John Illsley basskitarril ja Pick Withers trummidel. Nende kõlas segunesid bluus ja kantri sisekaemusliku laululoomingu, kuiva rütmi ning Knopfleri puhta kitarrikõlaga; punk ja disko möllasid ümberringi, Dire Straits mõjus nende kõrval vaoshoitult.

Kunagine sotsiaaltöötaja David kirjeldas hiljem bändi teekonda kui intiimsuse viimist magamistoast areenile. Just selle läheduse ja suure mastaabi vahel bänd liikuski.

Tuntuks saamine

Ansambli omanimelise debüütalbumi lugu „Sultans of Swing“ tõi neile läbimurde: singel jõudis Suurbritannias kaheksandale kohale ja püsis edetabelis 26 nädalat. Edu saabus kiiresti, kuid nelik ei püsinud koos: David lahkus kolmanda albumi „Making Movies“ salvestamise ajal. Bändi keskmeks said Marki laululooming, hääl ja soolokitarr; koosseisu laienedes jäi Illsley teiseks püsiliikmeks.

Muusika ja tuntumad lood

Muusika avardus, kuid ei kaotanud vaikset keskendumist. Pikemad lood, avarad seaded ja klahvpillid laiendasid Knopfleri kitarri ümber kõlapilti; laulud jälgisid aga endiselt tavalisi töötegijaid, armastajaid ja kõrvalseisjaid, selle asemel et kõlada staadionihümnidena. 1982. aastal jõudis „Private Investigations“ Suurbritannias teisele kohale, tõestades, et kiirustamata kulgev, ligi kuueminutiline film noir’i laadis jutustus võis saada menusingliks.

Kolm aastat hiljem ühendas „Brothers in Arms“ jutustamisvaistu digiajastu viimistletud produktsiooniga. Nimilugu käsitles sõda vaatemängu asemel kurnatusena ning albumi tohutu edu paiskas vaoshoitud bändi kõige valjemasse rambivalgusse.

Edu ja tunnustus

„Brothers in Arms“ müüs umbes 30 miljonit eksemplari, püsis Suurbritannia albumiedetabeli esikohal 14 nädalat ja aitas Dire Straitsil saada staadionibändiks. Kokku jõudis neli nende albumit Suurbritannia edetabeli esikohale. Ometi kurnas edu masinavärk bändi juhi ära. Knopfler ütles suurüritustele tagasi vaadates, et samal ajal läks ka midagi kaduma. Mida suuremaks publik kasvas, seda raskem oli hoida bändi eristanud lähedust.

Mis sai edasi

Dire Straits läks pärast tuuri „Brothers in Arms“ aastatel 1985–86 pausile, tuli taas kokku 1991. aasta albumi „On Every Street“ ja sellele järgnenud maailmaturnee ajaks ning lõpetas 1995. aastal lõplikult. Knopfler valis soolokarjääri ega muutnud ansamblit püsivaks taasühinemisprojektiks. Kui Dire Straits võeti 2018. aastal Rock & Roll Hall of Fame'i liikmeks, osalesid tseremoonial vaid John Illsley, Alan Clark ja Guy Fletcher. Auhinnatahvlile jäid siiski nii mõlemad Knopfleri vennad kui ka Illsley, Withers, Clark ja Fletcher – muutuv kollektiiv selle eksimatult äratuntava kitarri taga.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 04.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada