Ross jõudis muusika juurde viieteistkümneaastaselt, kodukandi tutvuste, mitte talendisaate otsetee kaudu. Ta liitus Florence Ballardi ja Mary Wilsoniga teismeliste vokaalansamblis Primettes, mille juured olid Detroiti Brewsteri sotsiaalelamutes. Motown sõlmis nendega 1961. aastal lepingu juba nime Supremes all, kuid plaadifirma ei pidanud neid esialgu tulevasteks tähtedeks.

Pikk ootus tegi 1964. aasta pöörde veelgi silmatorkavamaks. Lugu „Where Did Our Love Go“ avas hittide rea, mis tõi Rossi juhitud Supremesile lõpuks kaksteist Ameerika popsinglite edetabeli esikohta. Trio viimistletus oli sama tähtis kui neid ümbritsev hitivabrik: läbimõeldud koreograafia, glamuurne esinemine ning Rossi hele ja kontrollitud soolohääl muutsid Motowni soovi jõuda laiema publikuni nii nähtavaks kui ka kuuldavaks. Supremes ei sündinud üleöö: varastest pettumustest hoolimata jäid teismelised plaadifirma juurde, kuni õiged laulud sobitusid nende juba välja kujunenud lavakujuga.

Ross lahkus 1970. aastal ansamblist ja pidi kohe tõestama, et kannab lava välja ka ilma triota. Tema sooloversioon loost „Ain’t No Mountain High Enough“ jõudis esikohale, kuid ta ei jäänud Supremesi valemit kordama. Esimene filmipeaosa Billie Holidayna filmis „Lady Sings the Blues“ tõi talle Oscari nominatsiooni ja Kuldgloobuse. See hüpe kinnitas, et tema lavaline täpsus kandus ka ekraanirollidesse; 1975. aastal järgnes „Mahogany“.

Kõige ilmekam lavaseik leidis aset 1983. aasta juulis Central Parkis. Sadade tuhandete inimeste ees alanud esimese tasuta kontserdi sundis paduvihm varakult lõpetama. Ross naasis järgmisel õhtul ja andis kontserdi uuesti. Kontserdid ei toonud loodetud kasumit, kuid ta rahastas sellegipoolest pargi mänguväljakut ning nimetas seda kingitust hiljem üheks oma elu ja karjääri kõige rohkem rahuldust pakkunud osaks.

Suurejoonelisus koos isikliku eesmärgiga seletab Rossi paremini kui plaatide loend. Ross on öelnud, et laulmine on tema kaunis ja nauditav kinnisidee, kuid tema valikud avardasid ikka ja jälle ameti piire: ansamblilaulja, sooloartist, näitleja, moetundlik ekraanipersoon ja produtsent. 2021. aastal, enam kui pool sajandit pärast soolodebüüti, oli ta albumi „Thank You“ kaaskirjutaja, produtsent ja kuraator. Pealkiri sobib karjäärile, kus viimistletud vorm on alati kandnud publikule suunatud vahetut sõnumit.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga35 allikatKontrollitud 19.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada