Dexys Midnight Runners
Dexys Midnight Runners muutis oma kõla, riietust ja koosseisu nii põhjalikult, et nende kolm 1980. aastate albumit võivad näida eri ansamblite loominguna. Kevin Rowland oli katkematu ühenduslüli, käsitades iga kehastust tervikliku eluviisina.
Viimati eetris · Come On Eileen
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Come On EileenDexys Midnight Runners & The Emerald Express2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Nimi Dexys tuli stimulant Dexedrine'i nimest, mida seostati northern souli skeenega, ehkki Rowland keelas bändis uimastid.
- Kui Rowlandilt paluti 2025. aastal valida kuulsuse ja anonüümsuse vahel, valis ta anonüümsuse: „See on hingele parem.“
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Dexys Midnight Runners loodi Birminghamis 1978. aastal Kevin Rowlandi ümber. Rowland sündis Inglismaal iiri immigrantide peres ning tema esimene muusikaline keel oli souli kirglikkus. Ta ei ehitanud rühma üles nagu juhuslikku rokkansamblit. Dexys kogunes kohvikutes, kavandas strateegiat nagu tänavajõuk ning järgis riietuse, vormisoleku ja uimastite kohta kehtestatud reegleid. Kui EMI pakkus autoritasu, mida bänd pidas liiga väikeseks, viis bänd oma originaallindid ära ning Rowland peitis need ema majja, kuni vaidlus lahenes.
Tuntuks saamine
Debüütalbum „Searching for the Young Soul Rebels“ ilmus 1980. aastal koos vaskpillidest kantud jõulise kõla ja Suurbritannia edetabeli esikohale jõudnud singliga „Geno“. Ent bänd muutus edasi. 1982. aasta albumi „Too-Rye-Ay“ jaoks ehitas Rowland kõla ümber, asetades keskmesse viiulid ja keldi mõjutused. „Come On Eileen“ sai 1982. aastal Suurbritannia enimmüüdud singliks ning jõudis järgmisel aastal Ameerika Ühendriikides esikohale.
Muusika ja tuntumad lood
Dexysi ajaloo üllatav külg on see, et edu ei pannud Rowlandit kunagi paigale jääma. Esimene koosseis kandis tumedaid sadamatööliste rõivaid; järgmine muutus räbaldunud tunkedes Celtic Soul Brothersiks; 1985. aasta albumiks „Don't Stand Me Down“ oli muusika avardunud pikkadeks vestluslikeks paladeks. Rowland käsitas heli ja välimust sama mõtteavalduse osadena ning selle nõudlikkusega kaasnesid korduvad koosseisumuutused. 2016. aasta intervjuus selgitas ta oma meetodit: „Peab loo sisse minema ... Muidu ei mõju see usutavalt.“ Näitlejalik intensiivsus jäi muutumatuks, samal ajal kui muusikud tema ümber vahetusid.
Edu ja tunnustus
Suurbritannias ei peetud Dexyst kunagi ühe hiti bändiks. Lisaks kahele esikohasinglile jõudis nende versioon Van Morrisoni loost „Jackie Wilson Said (I'm in Heaven When You Smile)“ viiendale kohale ning veel viis singlit Suurbritannia edetabeli esikahekümnesse. Mujal varjutas „Come On Eileen“ tohutu menu sageli selle, kui põhjalikult oli ansambel plaatide vahel ennast ümber kujundanud.
Mis sai edasi
Pärast albumit „Don't Stand Me Down“ ja ansambli lagunemist 1986. aastal veetis Rowland aastaid väljaspool Dexysit. Ta pani bändi 2003. aastal uuesti kokku, kuid keeldus nostalgilisest koopiast: „See ei saa mingil juhul olla enam selline nagu varem. Olen 20 aastat vanem.“ Tagasitulekust kujunes loominguline teine elu, mitte vanade hittide kontserdiring. Hilisema loomingu hulka kuulusid 2016. aasta albumil „Let the Record Show“ iiri muusika ja kantrisouli tõlgendused ning 2023. aasta album „The Feminine Divine“; 2024. aastal oli Rowland taas Glastonbury laval. 2026. aasta septembris andis Dexys välja albumi „LOVE“, mis oli esimene Dexys Midnight Runnersi täisnime all ilmunud album pärast 1985. aasta albumit „Don't Stand Me Down“; Rowland jäi ainsaks liikmeks, kes osales igas kehastuses.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 26.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
