Desireless
Desireless laulab prantsuse keeles, kuid tema „Voyage voyage“ tõusis Suurbritannias 1988. aastal kordusväljalaskena viiendale kohale. Musta rõivastuse ja siilipea järgi tuntud laulja, kodanikunimega Claudie Fritsch, on alati eelistanud sõltumatust edu masinavärgile.
Viimati eetris · Voyage voyage
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Voyage voyage4 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Loo „Voyage voyage“ video lavastas Bettina Rheims, kuid Desireless on öelnud, et see talle ei meeldi, sest video on tema maailmale täiesti vastandlik.
- Desireless on selgitanud, et tema nimi ei tähenda tegutsemistahte puudumist, vaid seda, et ta ei taha asju endale saada.
- Ta on öelnud, et teeb oma riided enamasti ise.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Claudie Fritsch alustas hoopis rõivamoest. Pärast õpinguid Studio Berçot’s lõi ta koos Claude Sabbah’ga kollektsiooni „Poivre et sel“. 1980. aastal veedetud viisteist päeva Indias muutsid tema suunda: ta loobus moekunstniku tööst ja hakkas laulma uue laine ansamblis Couleur Lokal, kus kasutati süntesaatoreid, basskitarri ja rütmimasinat.
Järgmisena liitus ta ansambliga Air 89, kus tegutses juba Jean-Michel Rivat, ja salvestas 1984. aastal singli „Cherchez l’amour fou“. Kaks aastat hiljem ilmus „Qui peut savoir“ ja seejärel sai Claudie’st Desireless.
Tuntuks saamine
1986. aasta lõpuks moodustasid uus nimi, mustad rõivad ja siilipea kohe äratuntava kuvandi. Jean-Michel Rivat ja Dominique Dubois andsid talle loo „Voyage voyage“, mis oli algul mõeldud Michel Delpechile. Laul jõudis esikohale muu hulgas Saksamaal, Austrias ja Hispaanias ning teisele kohale Prantsusmaal; Suurbritannias tõusis selle kordusväljalase 1988. aastal viiendale kohale. Järgnes „John“ ning 1989. aastal album „François“.
Muusika ja tuntumad lood
Edu ei muutnud teda kuulekaks käsutäitjaks. Ta ei leppinud sellega, et plaadifirma otsustaks tema kuvandi, plaadiümbriste ja laulude üle. Intervjuus võttis ta oma hoiaku kokku: „Ei, mina teen muusikat. Punkt!“ Ta lahkus ja pühendus kaks aastat 1990. aastal sündinud tütrele. Seejärel valmistas ta kaks aastat ette albumit „I Love You“, mis ilmus 1994. aastal.
1995. aastal asus Desireless elama Buis-les-Baronniesse ja hakkas oma tegemisi uuesti üles ehitama enda mõõdu järgi. Akustilisest turneest Michel Gentilsiga sündis omal käel toodetud album „Un brin de paille“. 2011. aastal kaasas ta teose „L’expérience humaine“ tootmisse 576 internetikasutajat: vahendeid oli vähem, kuid side publikuga oli tema enda valitud.
Eesti ja siinne kuulaja
Hilisemas loomingus on Desirelessil ka otsene side Eestiga. Elektroonilise tantsumuusika etendus „La Vie est belle“, mille ta lõi koos Fabien Scarlakensiga, sai alguse Eestis ning jõudis sealt Euroopasse ja seejärel Pariisi; 2004. aastal järgnes viiest loost koosnev plaat.
Mis sai edasi
Koos Antoine Aureche’iga, artistinimega Operation Of The Sun, jätkas Desireless elektroonilise muusika teed. 2015. aastal viis ta akustilises projektis „Guillaume“ muusikasse Guillaume Apollinaire’i tekstid. 2022. aastal kirjeldati tema taandumist lavalt ja muusikast lõplikuna. Tema viimaseks loomepõikeks on jäänud hääle, kitarri ja luule dialoog.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 12.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
