Kuidas alustati

Rio de Janeiros sündinud Deodato hakkas kaheteistaastaselt akordionit mängima ja läks kaks aastat hiljem üle klaverile. Seitsmeteistaastaselt võttis ta vastu 28-liikmelise orkestri arranžeerija ja dirigendi töö, kuigi polnud varem tervet partituuri kirjutanud. Pillipartiid laotas ta ema söögilauale, ja kui metsasarvemängijat ei olnud, asendas ta metsasarve tuletõrjeorkestri eufooniumiga. Peagi tunti teismelist kodulinnas kui arranžeerijat, kes tegi peaaegu imesid.

Seejärel töötas ta Brasiilia bossa nova ringkonnas ja tegi seadeid teiste seas Marcos Vallele ja Antonio Carlos Jobimile. 1967. aastal kolis Deodato New Yorki, kus kitarrist Luiz Bonfa tutvustas teda produtsendile Creed Taylorile ja plaadifirmale CTI Records.

Tuntuks saamine

Deodato esimene Ameerikas ilmunud album „Prelude“ jõudis kuulajateni 1973. aastal. Albumi keskses palas kujundas Deodato Richard Straussi teose „Also Sprach Zarathustra“ alguse ümber: sinna tulid elektriklaver, džässiimprovisatsioon ja Põhja-Brasiilia baiao-rütm. Deodatole ei meeldinud soolo, mis jäi lindile esimesel proovil, kuid Taylor jättis võtte alles. Lühendatud singliversioon tõusis Billboard Hot 100 edetabelis 2. kohale ja „Also Sprach Zarathustra (2001)“ pälvis 1974. aasta Grammy auhinna parima popinstrumentaalesituse kategoorias.

Muusika ja tuntumad lood

Hitt meeldis väga erinevatele kuulajatele, kuid Deodato ei jäänud pärast seda ühe kõla juurde. Oma plaatidel liikus ta orkestreeritud džässi, funki ja disko vahel. 1984. aasta albumil „Motion“ ehitas ta vokaalse tantsuloo „S.O.S., Fire in the Sky“ üles klahvpillidele ja programmeerimisele. Järgmisel aastal jõudis lugu Billboardi tantsuedetabeli 20 parema sekka.

Juhtpuldi taga kujundas Deodato ümber ka teiste esitajate kõla. Kool & the Gangi produtseerides mõõtis ta takte stopperiga, lihtsustas üle kuhjatud laulustruktuure ja lõi stuudios ühtlasema pulsi. Kui loo „Ladies' Night“ edu peeti juhuslikuks õnneks, mõtles ta enda sõnul: „Olgu, saame siis veel ühe kokkusattumuse.“ Järgnenud hittide seas olid „Celebration“ ja „Too Hot“.

Edu ja tunnustus

Soolohitt tõi Deodato esiplaanile, kuid suurem osa tema tööst kõlab teiste artistide nime all. Ta tegi seadeid või produtseeris rohkem kui 500 albumit; tema käekiri on kuulda näiteks Frank Sinatra, Roberta Flacki, Aretha Franklini ja k.d. langi plaatidel. Oma rolli kirjeldas ta otse: „Minu põhitöö on arranžeerimine, olen arranžeerija ja olen alati olnud arranžeerija.“

Mis sai edasi

Eri põlvkondi ühendas Deodato ka hiljem. Björki albumitest „Post“, „Telegram“ ja „Homogenic“ tegi ta esimesele keelpilliseaded ja dirigeeris, teisele produtseeris remiksi ning kolmanda orkestreeris. 2011. aastal tuli ta pärast pausi välja albumiga „The Crossing“, 2018. aastal seadis ja dirigeeris ta Riccardo Dalli Cardillo projektis keelpille ning 2025. aastal avaldas uued koostööprojektid „Meridiano“ ja „Spirit of Summer“. Nii jätkub arranžeerijatöö, mis algas kunagi ema söögilaual.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 07.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada