Kuidas alustati

Sünninimega June Deniece Chandler kasvas Williams üles Indiana osariigi Gary linnas ja laulis koguduses Church of God in Christ, kus olid lauljate seas ka mõlemad tema vanemad. Oma esimesed salvestised tegi ta Deniece Chandleri nime all 1960. aastate lõpul, kuid ükski neist ei jõudnud edetabelisse. Ta tõmbus muusikast eemale, et õppida õendust, teha püsivat tööd ja elada pereelu, kuni nõbu korraldatud lavatagune kohtumine viis ta Stevie Wonderi prooviesinemisele. Ta laulis kolm aastat Wonderlove'i koosseisus, ajal, mil ilmusid Talking Book, Fulfillingness' First Finale ja Songs in the Key of Life.

Tuntuks saamine

Enne Stevie Wonderi lavaletulekut said tema taustalauljad kümme minutit esinemisaega. Williams kasutas osa sellest ajast loo „Free“ esitamiseks; loo oli ta kirjutanud koos teiste Wonderlove'i liikmetega. Maurice White'i advokaat kuulis esitust, palus veel laule ja viis Williamsi kokku White'i uue produktsioonifirmaga. Williams meenutas, et tema reaktsioon mahtus kolme sõnasse: ta oli täiesti pahviks löödud. White ja arranžeerija Charles Stepney produtseerisid 1976. aastal albumi This Is Niecy. Selle edu kinnistas Williamsi koha nii laulja kui ka laulukirjutajana — enamiku albumi lugudest oli ta ise kaasautorina kirjutanud.

Muusika ja tuntumad lood

Tema nelja oktavi ulatusega sopran võis intiimsetes soulilugudes kõlada õhuliselt, kuid pääses hästi esile ka disko- ja popseadetes. „Too Much, Too Little, Too Late“ — 1978. aasta duett Johnny Mathisega — tõusis tema esimese loona Billboard Hot 100 edetabeli esikohale. Koostöö Thom Belliga süvendas albumite My Melody ja Niecy elegantset soulikõla; George Duke produtseeris särava 1984. aasta filmimuusikasalvestise „Let's Hear It for the Boy“. See lugu tõusis Billboardi pop-, R&B- ja tantsumuusika edetabelite tippu, kuid tema plaatidel leidus ilmalike lugude kõrval endiselt ka gospelit.

Edu ja tunnustus

Williams ei asunud pelgalt popiedu taga ajama, vaid salvestas 1986. aastal oma esimese täispika nüüdisaegse gospelialbumi So Glad I Know. „I Surrender All“ ja duett Sandi Pattiga „They Say“ tõid talle kaks Grammyt; „I Believe in You“ ja 1998. aasta album This Is My Song kasvatasid nende arvu hiljem neljani ning kõik need tulid gospelikategooriates. Ta salvestas ka pärast seda kõrghetke: 2007. aastal ilmus album Love, Niecy Style, 2020. aastal sõltumatu singel „When You Love Somebody“ ja 2021. aastal EP Gemini.

Mis sai edasi

2025. aasta augustis naasis Williams koos oma nelja pojaga Gary linna, et osaleda Max Sansingi seinamaali „Songbird“ avamistseremoonial 25th Avenue ja Broadway nurgal — tagasi linnas, kus ta laulma õppis.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 03.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada