Delaney and Bonnie
1969. aasta detsembris mängis Eric Clapton soolokitarri ühe Mississippist ja Illinoisist pärit abielupaari tuurbändis ning pärast Royal Albert Halli kontserti liitus nendega slaidkitarril George Harrison. Kaks aastat hiljem saavutas Delaney & Bonnie oma suurima hiti looga, mis pärines peamiselt akustiliselt albumilt; albumi nimi viitab hilisõhtustele motellijämmidele.
Viimati eetris · Never Ending Song of Love
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Never Ending Song of LoveDelaney and Bonnie & Friends1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- 1979. aastal, Stephen Stillsiga tuuril olles, lõi Bonnie Ohio osariigis Columbuses Elvis Costellot rusikaga, kui too oli teinud mustanahaliste muusikute kohta rassistlikke märkusi; Costello vabandas hiljem New Yorgis pressikonverentsil.
- Aastatel 1991–1992 oli Bonnie'l ABC sarjas „Roseanne“ poolpüsiv roll: ta mängis Roseanne'i sõbrannat ja töökaaslast Bonnie't.
- Nende tütar Bekka Bramlett kuulus 1990. aastatel lühikest aega Fleetwood Maci koosseisu.
- 1971. aastal viis ansambel New Seekers oma versiooni loost „Never Ending Song of Love“ Suurbritannias 2. ja Iirimaal 1. kohale.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Delaney Bramlett sündis 1939. aastal Mississippi osariigis Pontotocis ja kolis hiljem Los Angelesse. Kuuekümnendate keskel mängis ta koos Leon Russelliga ansamblis Shindogs, mis oli telesaate „Shindig!“ majabänd.
Bonnie Lynn O'Farrell oli pärit Illinoisi osariigist Granite Cityst ja laulis juba teismelisena St. Louisi ümbruses blues- ja R&B-esinejate, teiste seas Albert Kingi taustal. 17-aastaselt astus ta kolmeks päevaks asendajana üles Ike & Tina Turner Revue koosseisus ja oli esimene valge Ikette. 1967. aastal kolis ta Los Angelesse, kohtus Delaneyga keeglisaali avamisel ja abiellus temaga nädal hiljem.
Tuntuks saamine
Nende debüütalbum Staxil, „Home“, hitiks ei saanud ning järgmine album Elektral (1969) müüs tagasihoidlikult, kuid äratas muusikatööstuse tähelepanu. Clapton võttis nad 1969. aastal Blind Faithi tuurile soojendusesinejaks ja liitus pärast Blind Faithi lagunemist nendega laval. 1969. aasta detsembri Euroopa-tuurist sündis album „On Tour with Eric Clapton“ (1970), nende edukaim plaat: Billboard 200 edetabelis 29. koht ja kuldplaat. Clapton ütles hiljem: „Delaney õpetas mulle kõik, mida ma laulmisest tean.“
Muusika ja tuntumad lood
Nime osa „Friends“ tähendas pidevalt vahetuvat seltskonda. Kui Leon Russell pani kokku Joe Cockeri bändi „Mad Dogs & Englishmen“ jaoks, läksid paljud nende muusikud temaga kaasa; Bobby Whitlock, Carl Radle ja Jim Gordon moodustasid seejärel koos Claptoniga ansambli Derek and the Dominos.
„Motel Shot“ (1971) oli suures osas akustiline ja sai pealkirja teel olevate muusikute ette valmistamata hilisõhtustest jämmidest. Plaadiümbrise tekstis kirjutas Bonnie: „Kui see album suudab panna kas või ühe inimese tundma poolegi sellest, mida mina sellel sessioonil tundsin, siis olen ma õnnelik.“ Albumi singel, Delaney lugu „Never Ending Song of Love“, tõusis USA-s 13., Kanadas 6. ja Uus-Meremaal 1. kohale.
Mis sai edasi
1971. aasta lõpuks oli abielu pingeline ning Bonnie on kirjeldanud seda vägivaldsena ja seotuna mõlema partneri kokaiinisõltuvusega: „Me tülitsesime palju ja see oli rängalt füüsiline. Meie lähedal ei olnud meeldiv olla ning olen kindel, et ka pealt vaadata ei olnud see lõbus.“ Columbia andis 1972. aasta märtsis välja albumi „D&B Together“, mis jäi nende viimaseks uue materjaliga albumiks, ning samal aastal lõppesid nii duo kui ka abielu.
Bonnie alustas soolokarjääri 1973. aastal albumiga „Sweet Bonnie Bramlett“. Delaney suri 27. detsembril 2008 Los Angeleses sapipõieoperatsiooni tüsistustesse. Selleks ajaks oli lugu „Never Ending Song of Love“ salvestanud üle 100 esitaja.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga22 allikatKontrollitud 02.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
