Del Shannon
Juba ammu enne „Runaway“ ebamaist klahvpillivahemängu oli Del Shannon veel Charles Westover: koolipoiss, kelle direktor saatis poiste riietusruumi, et kitarr enam tundi ei segaks. Kahhelseinte kaja meeldis talle nii väga, et hiljem pani ta võimendi WC-potile, püüdes sama kõla tabada.
Viimati eetris · Runaway
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Summer In The City7 korda eetrisviimati
- 2Runaway1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- Lavanime eesnime sai ta oma vaibapoe ülemuse Cadillac Coupe de Ville’ilt ja perekonnanime maadlejaks pürgijalt.
- Kui Coopersville 1961. aastal talle kodulinna vastuvõtu korraldas, ei lubanud koolijuhid tal esitada lugu „Runaway“; selle asemel laulis ta Main Streetil madelveoki kastis.
- Pepsi-Cola reklaamlaulud, mille ta salvestas 1965. aasta „Move It On Over“ sessioonil, kõlasid raadios sageli, kuigi singel ise AM-jaamades läbi ei löönud.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Westoveri eeskuju oli Hank Williams ja ta ütles ise, et kõrget registrit õppis ta kasutama Ink Spotsilt. 1954. aastal kutsuti ta USA sõjaväkke; Saksamaal mängis ta kitarri Cool Flamesis ja sõjaväe raadiosaates. Michigani osariigis Battle Creeki naastes müüs ta päeval vaipu ja mängis õhtuti Hi-Lo Clubis. Kui ansambli solist lahkus, võttis Westover tema koha üle; peagi liitus nendega Max Crook oma isetehtud Musitroniga.
Tuntuks saamine
Esimene stuudiosessioon New Yorgis, juba uue nime Del Shannon all, ebaõnnestus, kuid diskor Ollie McLaughlin veenis tema kõhklevaid mänedžere veel kord proovima. Shannon ja Crook sõitsid keset talve 700 miili Bell Soundi; kui autosoojendus rikki läks, mähkisid nende naised end tagaistmel paksult sisse. Nad salvestasid „Runaway“ 21. jaanuaril 1961. Mollihelistiku nukrus, hüpe falsetti ja Musitroni vahemäng tegid Shannonist otsekohe tähe: pärast esinemist saates „American Bandstand“ püsis singel neli nädalat edetabeli 1. kohal. Seejärel levitasid tema mänedžerid väljamõeldist 21-aastasest poissmehest, kuigi Shannon oli 26-aastane, abielus ja isa; tuuril tutvustati tema abikaasat Shirleyt õena.
Muusika ja tuntumad lood
Shannon jätkas looga „Hats Off to Larry“ ning ehitas oma laulud rahutute jutustajate, molliakordide ja hääle ümber, mis liikus madalast urinast läbilõikavasse falsetti. Pärast ühist kontserdikava Beatlesiga 1963. aastal Suurbritannias salvestas ta „From Me to You“; tema versioonist sai esimene Lennon–McCartney pala, mis jõudis USA edetabelisse. Lepingutülid takistasid uute lepingute sõlmimist ja nii asutas ta lühikeseks ajaks vanemate järgi nime saanud plaadifirma Ber-Lee Records. Amy juurde naasnuna salvestas ta lood „Handy Man“ ja „Keep Searchin' (We'll Follow the Sun)“, enne kui siirdus 1966. aastal Libertysse; samal ajal hakkas tema Top 40 edu hääbuma.
Mis sai edasi
Kui hittide hoog rauges, asus Shannon tööle stuudioklaasi taga: ta tegi seade Smithi loole „Baby It's You“ ja produtseeris Brian Hylandi loo „Gypsy Woman“. 1978. aastal loobus ta alkoholist. Tema austaja Tom Petty produtseeris albumi „Drop Down and Get Me“ ja selle lugu „Sea of Love“ tõi Shannonile esimese USA Top 40 hiti pärast 1965. aastat. 1989. aastaks oli ta taas tuuritamas ja laule kirjutamas. Los Angeles Timesile rääkis ta, et ei saanud kodus kitarrist mööda minna, ilma et oleks pidanud selle kätte võtma. Shannon suri 8. veebruaril 1990, kui „Rock On!“ oli peaaegu valmis. Albumi viisid lõpule Jeff Lynne ja Mike Campbell ning see ilmus järgmisel aastal; 1999. aastal arvati Shannon postuumselt Rock and Roll Hall of Fame’i liikmete sekka.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga33 allikatKontrollitud 02.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
