Kuidas alustati

David Robert Jones sündis Brixtonis. Londoni West Endis kuuldud džässist innustatuna hakkas ta kolmeteistkümneaastaselt saksofoni mängima. Ta helistas saksofonist Ronnie Rossile ja palus tunde, seejärel mängis mitmes modi- ja R&B-grupis, nende seas ansamblites the King Bees ja the Lower Third. 1966. aastaks oli tema nimi David Bowie; ta valis selle, et vältida segiajamist Monkeesi Davy Jonesiga. Murrang ei tulnud kohe: tema esimene laiemalt tähelepanu pälvinud singel „Space Oddity“ jõudis 1969. aastal Briti edetabelis viiendale kohale.

Tuntuks saamine

Otsustav muutus tuli Ziggy Stardustiga. Bowie esitas 1972. aasta juulis saates Top of the Pops loo „Starman“; leekpunaste juustega maaväline tegelane jõudis miljonitesse elutubadesse ning tõusev laulukirjutaja sai rahvusvaheliseks staariks. Ometi teatas ta 1973. aasta juulis Ziggy and the Spiders from Marsi tuuri viimasel kontserdil, et lõpetab selle lavakoosseisuga tuuritamise. Sellest kujunes tööviis, mille juurde ta aastakümnete jooksul ikka ja jälle naasis: võtta täielikult omaks mõni tegelaskuju või muusikaline maailm ning lahkuda enne, kui sellest saab puur.

Muusika ja tuntumad lood

Bowie järgmised sammud muutsid nii kõla kui ka ümbrust. Soulist kantud periood albumiga „Young Americans“ tõi loo „Fame“, mille kaasautorid olid John Lennon ja Carlos Alomar; sellest sai Bowie esimene Ameerika edetabeli esikohale jõudnud lugu. Seejärel pööras ta Los Angelesele selja ning salvestas 1970. aastate lõpu albumid „Low“, „Heroes“ ja „Lodger“ koos Tony Visconti ja Brian Enoga. Berliinis leidis ta privaatsuse ning ruumi elektroonilistele kõladele, instrumentaalpaladele ja stuudiokatsetustele. Tagantjärele ütles Bowie, et ei suutnud seal kogetud vabadustunnet sõnadesse panna.

Loo „Let’s Dance“ tohutu popiedu 1983. aastal ei pannud teda paigale. 1988. aastal astus ta sooloartisti rambivalgusest kõrvale ja moodustas päris ansambli Tin Machine; 1990. aastatel tõid „Outside“ ja „Earthling“ tema loomingusse industriaalroki, elektroonilise muusika ning drum-and-bass’i. Need muutused ei olnud juhuslikud kostüümid. 1997. aasta intervjuus meenutas Bowie tööd Lou Reediga ja ütles, et nad tahtsid jõe kulgu veidi muuta.

Mis sai edasi

Pärast kümmet aastat ilma stuudioalbumita naasis Bowie 2013. aastal ette teatamata albumiga „The Next Day“. Viimane album „Blackstar“ ilmus tema kuuekümne üheksandal sünnipäeval, 8. jaanuaril 2016; kaks päeva hiljem ta suri. Tuttavate kõlade kordamise asemel töötas ta plaadil koos saksofonist Donny McCaslini džässmuusikutega ja kauaaegse produtsendi Viscontiga. 2017. aasta Grammy auhinnagalal võitis „Blackstar“ kõik viis kategooriat, milles see kandideeris. 2022. aastal ostis Warner Chappell Music Bowie pärandvarasse kuulunud laulukataloogi üleilmsed kirjastamisõigused; hiljem omandas tema arhiivi Victoria ja Alberti muuseum, kes teeb selle külastajatele ja teadlastele kättesaadavaks.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 04.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada