Czerwone Gitary
1969. aastal, vaid neli aastat pärast asutamist, sai Czerwone Gitary Cannes’is Poola rekordilise plaadimüügi eest marmorist MIDEM-i trofee. See oli välkkiire tõus ansamblile, kes alustas motoga „Mängime ja laulame Poolas kõige valjemini“.
Viimati eetris · Trzecia Miùoúã - Ýagle
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Trzecia Miùoúã - Ýagle2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Ansambli nimi pidi sobima kitarride värviga, millel muusikud mängisid.
- Esimestel plakatitel puudusid Krajewski ja Skrzypczyki nimed; muusikakooli õpilastena esinesid nad varjunimede all.
- 2003. aastal esines Czerwone Gitary esimest korda Kremli palees kuue tuhande kuulaja ees.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Lugu sai alguse 3. jaanuaril 1965 Gdański kohvikus Cristal. Muusikud tulid peamiselt ansamblist Pięciolinie ning nime valisid nad hääletusel: Czerwone Gitary edestas nimevarianti Maskotki. Jerzy Kosselast sai esimene muusikaline juht; temaga ühinesid Bernard Dornowski, Krzysztof Klenczon, Jerzy Skrzypczyk ja Henryk Zomerski, Seweryn Krajewski esines algul külalisena. Juba sügisel läksid nad esimesele tuurile, püüdmata matkida lääne ansambleid: ansambli sünni ajal kirjapandud kava lubas kujundada oma stiili, mille aluseks olid Poola ja slaavi muusika elemendid.
Tuntuks saamine
Esimese kauamängiva plaadi „To właśnie my“ salvestasid nad 1966. aastal kahe päevaga ning selle esimene tiraaž oli 160 tuhat eksemplari. Kui Kossela lahkus, võttis muusikalise juhtimise üle Klenczon ja algas ansambli kõige kõlavam periood. Järgmised plaadid said kuldplaadi staatuse ning 1969. aastal tõi müügiedu ansamblile Cannes’is MIDEM-i trofee. Kujukesest endast tähtsam oli loominguliste rollide jaotus: mitme äratuntava laulja esitatud Klenczoni ja Krajewski laulud võimaldasid Czerwone Gitaryl muuta oma kõlavärve, kaotamata isikupärast kõla.
Muusika ja tuntumad lood
Kui Klenczon 1970. aastal lahkus, kadus ansambel mõneks aastaks Poola lavadelt, kuid ei lõpetanud tööd: kontserte anti peamiselt NSV Liidus, Saksa DV-s ja Ameerika Ühendriikides ning koosseisu täiendasid muu hulgas Dominik Kuta, Ryszard Kaczmarek ja Jan Pospieszalski. Seitsmekümnendatel lasus üha suurem vastutus heliloomingu eest Krajewskil ning meloodilisest bigbitist kujunes rikkalikumalt arranžeeritud poprokk. Nii ei lõppenud ansambli lugu esimese hitilainega, vaid hõlmas ka küpsemaid albumeid ja publikut väljaspool Poolat.
Edu ja tunnustus
Kõige kõnekam populaarsuse proovikivi saabus pärast pikka pausi. 1991. aastal naasid muusikud Poola lavadele kavatsusega anda 38 juubelikontserti; kuue aastaga andsid nad neid umbes 500. Kui Krajewski 1997. aastal lahkus, pidurdas vaidlus nime kasutamise õiguse üle osaliselt ansambli tööd, kuid kohus jättis nime lõpuks tegutsevale ansamblile. Kaks aastat hiljem ilmus analoogformaadis „…jeszcze gra muzyka“, ansambli esimene uus album 24 aasta jooksul; see sai kuldplaadi staatuse.
Mis sai edasi
Üks asutajatest ja trummar Jerzy Skrzypczyk kujunes Czerwone Gitary hilisema loo keskseks tegelaseks. 2015. aastal tähistas ansambel poole sajandi möödumist albumi „Jeszcze raz“ esitlusega ning kümme aastat hiljem alustas kuuekümnenda aastapäeva tuuri. Skrzypczyk võttis ansambli kestvuse kokku sõnadega: „Nimi Czerwone Gitary paneb tänini naeratama“. Just see naeratus seob Gdański algkoosseisu kuus aastakümmet hiljem antavate kontsertidega.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga24 allikatKontrollitud 27.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
