Kuidas alustati

Boy George tõusis esile Londoni uusromantilise klubiskeene kaudu. Pärast lühikest aega ansamblis Bow Wow Wow asus ta 1981. aastal koos basskitarrist Mikey Craigiga bändi looma. Kvarteti täiendasid trummar Jon Moss, kellel oli juba kogemusi ansamblites the Damned ja Adam and the Ants, ning kitarrist ja klahvpillimängija Roy Hay. George ütles hiljem, et nimi peegeldas nende kultuuriliste identiteetide ja iseloomude iseäralikku segu: tema Iiri tausta, Craigi Jamaica juuri, Mossi juudi päritolu ja Hay inglise kasvatust.

Nende kaks esimest singlit, „White Boy“ ja „I’m Afraid of Me“, ei jõudnud edetabelisse. Kolmas, reggae-rütmiga „Do You Really Want to Hurt Me“, tõusis 1982. aastal Suurbritannias esikohale ja kujunes rahvusvaheliseks läbimurdeks.

Tuntuks saamine

Edasi läks kõik kiiresti. 1982. aasta debüütalbumil „Kissing to Be Clever“ seisis eesotsas toretsevalt androgüünne laulja, kuid laulud ise võisid kõlada pigem õrnalt kui pelgalt teatrilikult. Aasta hiljem viimistlesid nad albumil „Colour by Numbers“ valemi: popmeloodia, souli fraseerimine, reggae-pulss ning kantri- ja kalüpsosähvatused. „Karma Chameleon“ oli 1983. aastal Suurbritannia enimmüüdud singel ja jõudis Ameerika Ühendriikides esikohale. Culture Club võitis 1984. aastal parima uue artisti Grammy ning BRIT Awardsil Briti ansambli ja Briti singli auhinna.

Muusika ja tuntumad lood

Kõla ei olnud kunagi pelgalt žanrikostüüm. Craigi reggae- ja Motowni-vaist, Hay popitunnetus, Mossi bändikogemus ja George’i hääl tõmbasid eri suundades, kuni hõõrdumisest sündis ansambli omapära. George nimetas seda hiljem maailmamuusikaks, milles oli pisut kväärsust, ning ütles, et teine album ilmus vahetult enne seda, kui kuulsus ansambli kõrist haaras. See pinge iseloomustab Culture Clubi parimat loomingut: erksad seaded kannavad tõrjutusest, saladustest ja tunnete tasakaalutusest rääkivaid laulusõnu, George laulab aga vaoshoitud pehmusega, mitte staadionirokile omase jõuga.

Edu ja tunnustus

Suurbritannias on ansamblil kaks esikohasinglit, üheksa esikümnesinglit ja viis esikümnealbumit. Culture Clubist sai ka esimene ansambel pärast Beatlesit, kes viis debüütalbumilt USA esikümnesse kolm lugu.

Mis sai edasi

1986. aastaks oli George’i heroiinisõltuvus pinged veelgi teravamaks ajanud ja tema suhe Mossiga põimis tunded tööga sõlme; ansambli esimene tegutsemisaeg lõppes kibedalt. 1998. aastal tõi VH1 neliku taas kokku: nad esinesid saates „Storytellers“ ja läksid tuurile. George nimetas taasühinemist kogu ansambli jaoks tohutuks tervenemisprotsessiks. 2018. aastal andsid nad välja albumi „Life“ ja tegid enam kui 70 esinemisega tuuri Ameerika Ühendriikides ning Euroopas. Moss lõpetas selle tuuri ajal ansambliga esinemise ja jõudis 2023. aastal kolme ülejäänud algliikmega kokkuleppele vaidluses, mis puudutas tema lahkumist ja saamata jäänud tuuritulu; kokkulepe keelas tal Culture Clubi nime kasutada.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 04.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada