Counting Crows
Lugu, mida enamik inimesi peab Counting Crowsi läbimurdeks, ei olnud Adam Duritzi sõnul see, mis bändi elu muutis. Tema sõnul tegi esialgu visalt müünud debüütalbumist tõelise menuki hoopis „Round Here“ esitus saates Saturday Night Live.
Viimati eetris · Earthquake Driver (Radio Edit)
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Earthquake Driver (Radio Edit)2 korda eetrisviimati
- 2Accidentally In Love2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Nimi pärineb harakate loendussalmist „One for Sorrow“, mida Duritz kuulis filmis „Signs of Life“.
- 1993. aastal, enne debüütalbumi ilmumist, astus toona veel vähetuntud bänd Rock & Roll Hall of Fame’i tseremoonial üles Van Morrisoni asemel.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Counting Crows sai alguse 1991. aastal Adam Duritzi ja David Brysoni akustilise duona, mis esines Berkeley ja San Francisco kohvikutes. Koosseisu kasvades kujunes Duritzist bändi lugude keskne jutustaja: solist, vahetevahel pianist ja peamine laulukirjutaja, samal ajal kui Bryson hoidis kitarriga seadeid koos. Charlie Gillingham, Matt Malley ja Steve Bowman moodustasid algusaegade salvestuskoosseisu; multiinstrumentalist David Immerglück tegi küll kaasa, kuid alaline liige ta veel ei olnud. Bändi demo pärast puhkes üheksa plaadifirma vahel pakkumissõda ning 1992. aastal sõlmis Geffen nendega lepingu.
Tuntuks saamine
Debüütalbum „August and Everything After“ ilmus 1993. aasta septembris. T Bone Burnetti produtseeritud plaadil ühinesid enesesse vaatavad laulud juurteroki seadetega. Raadio ja MTV tegid loo „Mr. Jones“ kõikjal kuuldavaks, kuid Duritz mäletab tegeliku läbimurdena teleesinemist. Hiljem ütles ta: „Ausalt öeldes polnud isegi ‘Mr. Jones’ see, mis bändile läbimurde tõi.“ Kui nad esitasid 1994. aasta jaanuaris saates Saturday Night Live loo „Round Here“, hakkas plaadimüük kiiresti kasvama. Bänd esines ka Lettermani saates. Selleks ajaks oli bänd juba kogenud, et kuulsaks saamise unistuse taga ootab tuuritamise ja äkilise tähelepanu kurnav tegelikkus.
Muusika ja tuntumad lood
Duritzi detailirohked tegelaskujud ja rahutu esituslaad jäid albumite keskmesse, kuid bänd avardas kõlapilti. Albumil „Recovering the Satellites“ kõlas jõulisem rokk, albumitel „This Desert Life“ ja „Hard Candy“ helgem popp ning enne albumit „Somewhere Under Wonderland“ ilmus ka kaverite kogumik. Koosseis muutus, kuid selle tuumaks jäi Duritzi ja Brysoni koostöö: Dan Vickrey liitus 1994. aastal, Immerglück sai 1999. aastal täisliikmeks ning trummariks ja bassimängijaks tulid lõpuks Jim Bogios ja Millard Powers. Kontsertidel kujundab bänd tuttavad lood sageli ümber ega korda neid noot-noodilt, mistõttu on lavaline esitus osa bändi identiteedist.
Edu ja tunnustus
Debüütalbumit müüdi Ameerika Ühendriikides üle seitsme miljoni eksemplari ning see tõi bändile kaks nominatsiooni 1995. aasta Grammy auhindadel. Kümme aastat hiljem kandideeris animafilmi „Shrek 2“ jaoks kirjutatud lugu „Accidentally in Love“ 77. Academy Awardsi jagamisel parima filmilaulu auhinnale. Kokku on bänd müünud maailmas üle 20 miljoni plaadi.
Mis sai edasi
Pärast 2014. aasta albumit „Somewhere Under Wonderland“ jõudis bändi järgmine täispikk materjal kuulajateni osade kaupa. Esimesena ilmus 2021. aastal neljast loost koosnev „Butter Miracle, Suite One“; 2025. aasta mais lisandus sellele viis uut lugu ja nii sai sellest album „Butter Miracle, The Complete Sweets!“ Duritzi sõnul hakkas kirjutamine edenema siis, kui ta õppis oma tundeid kandma väljamõeldud tegelastesse, selle asemel et piirduda üksnes oma päeva sündmustega. Mõni lugu oli kaks aastat pooleli, kuni bänd kogunes Duritzi majja ja leidis üheskoos lugudele toimiva kuju; kaks nädalat hiljem olid nad stuudios.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 06.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
