Konstantinos Kordalis sündis 1. mail 1944 Kesk-Kreekas Elatias. 16-aastaselt kolis ta Maini-äärsesse Frankfurti, õppis Goethe-Institutis saksa keelt ja lõpetas gümnaasiumi. Filosoofia- ja germanistikaõpingud jäid tal lõpetamata. 1965. aastal ilmus tema esimene heliplaat: „Du hast ja Tränen in den Augen“, saksakeelne versioon Elvis Presley loost „Crying in the Chapel“.

Kiiret läbimurret ei tulnud. Alles 1971. aastast hakkas Cordalis läbi lööma enda loodud ja produtseeritud lugudega. „Und die Sonne ist heiß“ viis ta kolm korda ZDF-Hitparade saatesse; „Carolina, komm“ ja „Steig’ in das Boot heute nacht, Anna Lena“ kinnistasid tema koha Saksamaa šlaagrimaailmas. Otsustav hüpe tuli 1976. aasta lõpus looga „Anita“. Loo kirjutas ta koos Jean Frankfurteriga. Saksamaal püsis see kolm kuud esikümnes ja jõudis kolmandale kohale, Šveitsis koguni esikohale. Cordalis ei jätnud seda ühekordseks tähetunniks: tema lõunamaine lavakuju, teleesinemised ja aastakümneid püsinud repertuaar hoidsid teda publiku mälus. Uudisteagentuuri dpa andmetel müüs ta kokku üle kümne miljoni helikandja.

Cordalis ei tahtnud jääda ainult lavale. Televisioonirolli jaoks oli ta Schwarzwaldis murdmaasuusatamise selgeks õppinud ning hiljem tuli kahel korral Kreeka meistriks. 1984. aasta taliolümpiamängudele ta ei pääsenud, sest Kreeka NOK ei nimetanud teda koondisse. Aasta hiljem kandis ta Seefeldi põhjamaiste suusaalade MM-il Kreeka lippu ning lõpetas 30 kilomeetri sõidu 75. ehk viimasena, umbes 50 minutit pärast maailmameister Gunde Svani. Autobiograafias nimetas ta seda kuupäeva siiski oma elu verstapostiks.

Ka muusikas otsis Cordalis uusi lähenemisviise. 1990. aastatel esines ta koos poja Lucase ja tütre Angelikiga ansamblis Cordalis; „Viva la Noche“ viis pere üheskoos noorema šlaagri- ja peokultuurini. 2004. aastal võitis ta esimesena Saksamaa džunglisaate „Ich bin ein Star – Holt mich hier raus!“. Ta ei pisendanud hiljem selle raha- ega meediamõju ning möönis, et ükski artist ei loobu sellistest summadest hea meelega.

70. sünnipäevaks avaldas ta 2014. aastal autobiograafia „Der Himmel muss warten“. Costa Cordalis suri 2. juulil 2019 75-aastasena oma valitud kodukohas Santa Ponças Mallorcal. Lõpuni jäi ta meelelahutajaks, kellele šlaager polnud vahepeatus, vaid eluviis.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga35 allikatKontrollitud 21.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada