Kuidas alustati

Smith kasvas Nashville’is kantrimuusika keskel ja nägi lähedalt, millist oskust selle loomine nõuab. Tema ema, telereporter Jennifer Vickery Smith, intervjueeris artiste ja menulugude autoreid ning lubas pojal vahel kuulata, kuidas ta ise intervjuudeks valmistus. Poiss jälgis tähelepanelikult, kuidas autorid laulude valmimist selgitasid, ja sai kohe aru, et tahab just seda teha. Esimesed laulud kirjutas ta kuueaastaselt. Kui üleujutuses kannatanute toetuseks korraldatud korjandus viis ta üheksa-aastaselt BMI-sse, kuulas Clay Bradley ära kolm tema laulu ja hakkas noort autorit innustama.

Tuntuks saamine

Lapsepõlves alanud harjutamisest sai varakult elukutse. Smith sõlmis kuueteistaastaselt kirjastamislepingu ja kaheksateistaastaselt plaadilepingu. Tema 2022. aastal ilmunud debüütprojekt „Didn’t Go Too Far“ viis ta kirjutamistubadest avaliku artistikarjääri poole: „Learn From It“ jõudis kantriraadio edetabelis 40 parima sekka, „I Hate Alabama“ levis internetis ja „Take It Slow“ sai kuldplaadi. 28. mail 2022 astus ta esimest korda Grand Ole Opry lavale.

Muusika ja tuntumad lood

Smithi esimene täispikk album „Smoky Mountains“ ilmus 2024. aastal. Produtsent Zach Crowell polnud juhuslik valik: Smith oli juba kuueteistaastaselt nimetanud teda oma unistuste produtsendiks ning nädala jooksul asusid nad koos tööle. Plaadil põimuvad traditsiooniline kantrilik jutustamisoskus ja akustiline kõlapilt popi- ja rokkmuusika energiaga. Smithi sõnul kujundas lugu „Creek Will Rise“ albumi olemust, nimilugu aga sidus selle Apalatšidega. Ta püüdleb endiselt 2000. aastate lauludest tuttava napi kolmeosalise kantriloo poole, kus terve elukäik võib kolme ja poole minutiga muutuda.

Edu ja tunnustus

Album vormis senise õpipoisiaja mõõdetavaks eduks. „Creek Will Rise“ pälvis kuldsertifikaadi, Smith sai oma esimese Academy of Country Musicu nominatsiooni aasta uue meesartisti kategoorias ning koos Tucker Wetmore’iga esitatud „Steal My Thunder“ jõudis filmi „Twisters“ heliriba kaudu kinopublikuni. Tuuridel Thomas Rhetti, Luke Bryani, Cole Swindelli, Chase Rice’i ja Parker McCollumi kõrval õppis ta, kuidas eri esinejad kontserdi üles ehitavad.

Mis sai edasi

Albumi järel muutis Smith oma loomefookuse teadlikult kitsamaks. Uue mänedžmendi ja hoogsa kirjutamisperioodi keskel küsis ta endalt, mida ta kirjutaks siis, kui ei peaks arvestama kellegi teisega. Vastuseks sündis 2024. aasta viiest laulust koosnev projekt „The Storyteller“, millega ta pöördus tagasi laulude ja lugude juurde, selle asemel et jätkata kindla valemi järgi. Neli lugu valmis kahel järjestikusel päeval; viienda, „Faith From A Farmer“, kirjutas ta üksi. 2025. aasta juunis juhtis Smith pikapit, mis sõitis Nashville’is tähistatud ülekäigurajal otsa Dorothy Dobbinsile ja vigastas teda surmavalt. Politsei ei leidnud tõendeid, et tema juhtimisvõime oleks olnud häiritud või et ta oleks sõites tegelenud kõrvaliste tegevustega, kuid esitas talle hiljem väärteosüüdistuse surmaga lõppenud teeandmiskohustuse rikkumise eest. Prokurörid võtsid 2026. aasta veebruaris Dobbinsi perekonna palvel väärteosüüdistuse tagasi. Selleks ajaks oli Smith öelnud ka, et tal ei ole enam plaadilepingut, ning 2026. aasta märtsis avaldas ta Elah Recordsi kaudu kümneloose väljaande „Stories I've Never Told (Acoustic Tapes)“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 03.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada