Kuidas alustati

1968. aastal loodud ansambel tõi kokku kahe Tuskegee Institute’i ülikoolilinnakus tegutsenud bändi, Mysticsi ja Jaysi muusikud. Kuueliikmelisse koosseisu kuulusid Richie ja trummar-laulja Walter „Clyde“ Orange ning kitarrist Thomas McClary, basskitarrist Ronald LaPread, klahvpillimängija Milan Williams ja trompetist William King. 1969. aastal New Yorgis toimunud heategevuskontsert tõi nende juurde mänedžer Benny Ashburni. Motowni juhi Suzanne de Passe’i kaudu sai Ashburn neile koha Jackson 5 turnee soojendusesinejana; Motown sõlmis ansambliga lepingu 1972. aastal.

Tuntuks saamine

Edu ei tulnud kohe. Nende esimene album „Machine Gun“ ilmus 1974. aastal ja seda müüdi üle 500 000 eksemplari. 1977. aastaks koondas ansamblinime kandev album „Commodores“ nende kogu muusikalise haarde ühele plaadile: „Easy“ hõljus Richie rahulikul vokaalil, „Brick House“ tõstis aga esile Orange’i käredama hääle ja rütmisektsiooni. Mõlemad singlid jõudsid USA esiviisikusse ja näitasid, et sama ansambel valitses nii aeglast tantsu kui ka rahvast täis tantsupõrandat.

Muusika ja tuntumad lood

See kontrast ei olnud lauljale ja saateansamblile külge poogitud turundusvõte. Algkoosseisu liikmed kirjutasid, arranžeerisid ja mängisid ise ning produtsent James Anthony Carmichael aitas salvestiste kõla kujundada. Sellised ballaadid nagu „Three Times a Lady“ tõid Richie autorikäekirja üha selgemalt esile, kuid Orange’i funk-vokaal ei lasknud Commodoresil muutuda ühe hääle projektiks. Kõige selgemini näitab seda „Brick House“, mille autoriteks on kõik kuus liiget: muusikud loovad ühiselt gruuvi ja siis astub lauljana esile trummar. Nende identiteet tugines lihvi ja jõulisuse pingele.

Edu ja tunnustus

See tasakaal pandi proovile 1982. aastal, kui Ashburn suri ja Richie alustas soolokarjääri. Allesjäänud ansambel proovis esmalt Skyler Jetti, andis seejärel rohkem solistipartiisid Orange’ile ja lisas 1984. aastal koosseisu endise Heatwave’i laulja J. D. Nicholase. Marvin Gaye’ile ja Jackie Wilsonile pühendatud „Nightshift“ avas ansamblile uue eluetapi: nimilugu tõi Commodoresile 1986. aasta tseremoonial nende esimese ja ainsa Grammy duo või ansambli vokaaliga R&B-esituse eest.

Mis sai edasi

Hilisemad plaadid olid äriliselt vähem edukad, kuid ansambli nimi ei kadunud. Ansambel asutas 1992. aastal oma plaadifirma, võeti 1995. aastal Alabama Music Hall of Fame’i ja 2003. aastal Vocal Group Hall of Fame’i liikmeks ning tema endine Tuskegee stuudio avati 2015. aastal uuesti Commodores Museumina. 2025. aastaks oli J. D. Nicholas esinemisest loobunud; Brent Carter ning Walter Orange’i pojad Cody ja Colin olid võtnud William Kingi kõrval suurema rolli, nii et ansambli lugu jätkus juba järgmise põlvkonna kätes. Kui algkoosseisu basskitarrist Ronald LaPread 2026. aastal suri, lõppes ansambli ametlik teade mõttega, mis ütles rohkem kui ükski koosseisuloend: LaPread jääb alati Commodoresi liikmeks.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 14.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada