Kuidas alustati

Baptistivaimuliku poeg McPhatter õppis laulma oma isa kirikus. Pärast perekonna kolimist põhja poole laulis ta New Yorgis ansamblis Mount Lebanon Singers gospelit. Võit Apollo Theateri amatööriõhtul aitas tal silma jääda Billy Wardile, kes kutsus ta 1950. aastal ansamblisse Dominoes.

Ward soovis lihvitud ansamblikõla, kuid McPhatter tõi ilmalikesse lauludesse gospelile omase tundejõu. Sellistel salvestistel nagu „Have Mercy Baby“ võis tema kõrge tenor anuda, kõrgustesse tõusta ja hüüatuseks murduda. Kirikust saadud laulukool oli kuulda ka siis, kui ta laulis armastusest.

Tuntuks saamine

1953. aastaks polnud McPhatter enam rahul Wardi nõutud distsipliini ega edu eest saadud tasuga. Ta lahkus ansamblist Dominoes ning Atlantic Recordsi Ahmet Ertegun pakkus talle lepingut ja võimalust juhtida oma ansamblit. Driftersi esimene koosseis plaadifirmat Atlantic ei rahuldanud. McPhatter pani kokku uue koosseisu, mis salvestas samal suvel loo „Money Honey“. Lugu jõudis Ameerika R&B-edetabeli esikohale.

Sõjaväeteenistus katkestas selle koostöö 1954. aastal. Seejärel alustas McPhatter soolokarjääri, Drifters aga jätkas teiste solistidega. Üks tema varaseid soolohitte oli duett Ruth Browniga „Love Has Joined Us Together“.

Muusika ja tuntumad lood

Sooloartistina liikus McPhatter sujuvamate popseadete poole, ent nende keskmes püsis tema väljendusrikas hääl. 1958. aasta singel „A Lover's Question“ jõudis Ameerika R&B-edetabeli tippu ja ka popiedetabeli esikümnesse. Pärast Atlanticust lahkumist salvestas ta plaadifirmadele MGM ja Mercury. „Lover Please“ tõi talle 1962. aastal veel ühe popiedetabeli esikümnesse jõudnud hiti.

Edu muutus heitlikumaks, kuid McPhatter jätkas salvestamist kümnendi keskpaigani. Laval esines ta vahel kogu kehaga: ajas selja jäigaks, vaatas üles ja laskus põlvili. Jackie Wilson uuris nii tema liigutusi kui ka laulmist.

Mis sai edasi

McPhatter kolis 1968. aastal Inglismaale ja naasis kaks aastat hiljem Ameerikasse, salvestades plaadifirmale Decca albumi „Welcome Home“. Tema hilisemaid eluaastaid varjutas alkoholism. 1971. aastal ütles ta intervjuus ajakirjanik Marcia Vance’ile: „Mul ei ole fänne.“ Ta suri järgmisel aastal. 1987. aastal võttis Ben E. King ta Rock & Roll Hall of Fame’i liikmeks. 1988. aastal pälvis ta sama tunnustuse Driftersi liikmena.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 02.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada