Kuidas alustati

Barry sündis 1952. aastal Jamaical ja kolis lapsena koos perega Torontosse. Pärast keskkooli suundus ta Londonisse, kus ta alustas kutselist tööd teatris: Heathcote Williamsi näidendile „AC/DC“ järgnes Othello-ainelise muusikali „Catch My Soul“ Euroopa lavastus.

Turnee viis ta 1975. aastal Lääne-Saksamaale. Samal aastal avaldas ta loo „Reggae Bump“ ja äratas produtsent Frank Fariani tähelepanu, kui too pani kokku Boney M.-i. Barry kuulus grupi varasesse koosseisu, kuid lahkus 1976. aasta alguses, sest ei tahtnud rajada karjääri plaatide järgi suud liigutades. Hiljem on ta rääkinud, et õppis näitlemist New Yorgis ning laulmist Berliinis ja Viinis; kunagi oli tema siht klassikaline ooper.

Tuntuks saamine

Pärast Boney M.-ist lahkumist alustas Barry koostööd produtsent Jürgen Korduletschi ja Lollipop Recordsiga. Tema 1976. aasta debüütalbumi nimilugu „Sweet Dynamite“ tõi talle esimese mitmest Billboardi diskotabeli esikümnekohast; sellele järgnes „Dancin’ Fever“. Otsustav läbimurre tuli 1979. aastal looga „Boogie Woogie Dancin’ Shoes“: see jõudis Kanadas 7. kohale ja Billboard Hot 100 edetabelis 56. kohale ning pääses ka Rootsi ja Belgia esikahekümnesse. Samal aastal pälvis ta Kanada Juno auhinna paljutõotavaima naislaulja kategoorias.

Muusika ja tuntumad lood

Barry plaatidel kohtusid koolitatud ja jõuline hääl ning Müncheni disko täpne pulss. Esimeste plaatide küllusliku orkestratsiooni järel liikus tema kõla 1981. aasta albumil „Made in Hong Kong“ hi-NRG ja new wave’i suunas. Pärast New Yorki kolimist tõusis ta looga „Down and Counting“ taas USA tantsutabeli tippu; lugu püsis 1986. aastal ühe nädala esikohal.

Mitmekülgsus oli talle tähtis. 2013. aastal tagasi vaadates ütles Barry: „Minu muusika oli rõõmus ja lõbus ning tekitas üldiselt hea tunde.“ Ta avardas ka oma tegevusala: mängis 1985. aasta filmis „Rappin’“, avaldas tantsumuusikat ka 1990. aastatel ning jõudis 2006. aastal looga „I Will Stand“ taas Billboardi tantsutabeli esiviisikusse.

Mis sai edasi

2012. aastal oli Barry dokumentaalfilmi „Losing Paradise and Music“ kaasstsenarist ja produtsent; film vaatles dancehall’i mõju noorematele kuulajatele. Filmitegemisele siirdumist nimetas ta „loomulikuks üleminekuks kaamera eest lavastamise ja kirjutamise juurde“. Filmitegija ja diskolaulja käivad tema puhul käsikäes: filmi kõrval tutvustab ta oma ametlikul veebilehel ka uusimat singlit.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 23.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada