Clarence "Frogman" Henry
Kooli talendivõistlusel kehastas Clarence Henry Professor Longhairi, peas patsidega parukas. Tulevane New Orleansi laulja ja pianist leidis hiljem oma tunnusmärgi hoopis konna kombel krooksuvas hääles.
Viimati eetris · (I Don't Know Why) But I Do
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1(I Don't Know Why) But I Do1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- Henry hoidis oma Algiersi kodus aastate jooksul kingiks saadud konnakujukeste kogu.
- 2005. aastal sai tema maja orkaanis Katrina kahjustada, kuid Henry ise pääses vigastusteta.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Kui Henry õde klaveritundide vastu huvi kaotas, läks tema asemele klassikalist klaverimängu õppima Henry. Teismelisena mängis ta Bobby Mitchelli ansamblis Toppers ning õppis ametit, enne kui asus esinema klubis Joy Lounge. Tema muusikalised eeskujud olid Fats Domino ja Professor Longhair. 2003. aastal ütles ta Associated Pressile: „Mulle meeldib Fats Domino rütm, kuid ma kasutan oma akorde ja mängin omas stiilis.“
Loo „Ain’t Got No Home“ idee sündis varahommikusel klubiesinemisel. Henry viis selle orkestrijuht Paul Gayteni juurde, kes viis tema omakorda kokku plaadifirmaga Chess Records. Sama aasta septembris salvestas ta loo Cosimo Matassa stuudios Chessi tütarfirmale Argo.
Tuntuks saamine
Ühele plaadile mahtus justkui terve tegelaskond, kuigi laulis üks inimene: tavapärane lauluhääl, kõrge falsett ja konnakrooks. Lugu ilmus esialgu singli „Troubles, Troubles“ B-poolel. Kohalik diskor Poppa Stoppa pööras singli ümber ning konnalaulu soovivad kuulajad aitasid Henryle anda hüüdnime, mis jäi teda saatma. Selle mängleva hääletrikiga tutvustas ta end kuulajatele üle kogu riigi.
Muusika ja tuntumad lood
1961. aastal näitas „(I Don't Know Why) But I Do“ Henry leebemat külge. Allen Toussainti seatud Bobby Charlesi laul ühendas Henry sooja lauluhääle kantrimuusika varjundite ja diksiländi puhkpillidega. Billboard Hot 100 edetabelis jõudis lugu neljandale kohale, kõrgemale kui tema läbimurdelaul konnahäälega. Järgnes „You Always Hurt the One You Love“. 1964. aastal esines ta Beatlesi eel kaheksateistkümnel kontserdil Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, kuid tema enda tulevik oli üha enam seotud New Orleansi klubidega.
Mis sai edasi
Henryl oli Prantsuse kvartali klubides tihe töögraafik: kuus tundi õhtu jooksul, kuuel õhtul nädalas. 1981. aastal loobus ta korrapärastest klubiesinemistest, ent astus festivalidel edasi üles. 1990. aastatel tuli järgmine muutus: tema advokaat pöördus Chessi salvestiste omaniku MCA poole ning aastakümneid varem kirjutatud laulude eest hakkas Henry lõpuks autoritasu saama. 1994. aastal jõudis „But I Do“ filmi „Forrest Gump“ kaudu ka kinopublikuni.
2007. aastal lisati tema nimi Louisiana Music Hall of Fame'i aunimistusse. Henry suri 7. aprillil 2024, olles 87-aastane. Tema esinemine oli kavas veel sama kuu festivalil New Orleans Jazz & Heritage Festival.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 02.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
