Kuidas alustati

Petersi plaadikarjäär ei alanud hoolikalt koostatud plaanist, vaid talendivõistlustelt. 1962. aastal võitis ta Radio Luxembourgi peaauhinna ning aasta hiljem võttis Willem Duys ta Knokke'i laulufestivalil oma riigi võistkonda. Tema esimesed singlid ilmusid 1963. aastal. Nii jõudis Nijmegenist pärit noor laulja varakult kohalikest võistlussaalidest palju suurematele lavadele.

Tuntuks saamine

Pärast siirdumist Phonogrami tegi Peters tihedat koostööd Peter Koelewijniga. Seitsmekümnendatel sai tema selgest häälest hollandikeelse hitiparaadi tuttav osa. „Zo zal deze zomer zijn“, „España Mañana“ ja „Dans naar de zon“ tõid talle sooloartistina koha Top 40-s; Ronnie Toberiga laulis ta duette „Naar de kermis“ ja „Een witte eend“. Need olid lõbusad plaadid, kuid tema karjäär ei toetunud ainult ühele suvehitile: ta püsis avalikkuse ees kaheksakümnendateni.

Muusika ja tuntumad lood

Tema repertuaar ulatus hollandikeelsest popist ja šlaagrist kuni teiste Euroopa maade meloodiate töötlusteni. Loo „Dans naar de zon“ aluseks oli Itaalia laul, millele Toon Gispen kirjutas hollandikeelse teksti; teised plaadid valmisid selliste produtsentidega nagu Tony Vos, Ad Kraamer, Will Hoebee ja Piet Souer. Peters ei esitanud seda kirju materjali distantseeritud stiiliharjutusena. Hiljem sõnastas ta oma ajendi lihtsamalt: ta soovis publiku liikuma panna ja peomeeleolu luua.

Edu ja tunnustus

Top 40 edetabelis on tema nimel üheksa hitti, mis püsisid seal kokku 49 nädalat. Need arvud hõlmavad nii sooloplaate kui ka koostöid. „Naar de kermis“ jõudis 1975. aastal üheteistkümnendale kohale; kaheksa aastat hiljem tõusis Kreeka laulja Aristakesega salvestatud „Kom in mijn armen“ viieteistkümnendale kohale ja püsis edetabelis seitse nädalat.

Mis sai edasi

1985. aastal otsustas Peters laulmise lõpetada, et asuda tööle oma abikaasa Pim ter Linde artistibüroos Interlinde. Ta liikus lavalt edasi juhtimis- ja üritustööle, kuid loobumisega kaasnesid vastakad tunded. 2001. aasta intervjuus ütles ta, et tunneb publikust ja aplausist puudust. Ta tegutses siis veel saatejuhina ning pidas ettevõtlust artistiameti loogiliseks jätkuks. Palju hiljem naasis ta ise mikrofoni ette: ta juhib saateid Radio 227-s ja Radio Larenis.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 05.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada