Kuidas alustati

Charles Edward Anderson Berry kasvas üles Ville'is, rassiliselt eraldatud St. Louisi mustanahaliste keskklassi linnaosas. Sumner High Schooli talendivõistlusel esitas ta Jay McShanni loo „Confessin' the Blues“ ja see innustas teda õppima kitarrimängu džässmuusiku Ira Harrise käe all. Pärast kolme aastat kasvatusasutuses naasis ta 1947. aastal koju ning töötas ehituses, fotograafina ja autotehases. 1952. aastaks mängis ta pianist Johnnie Johnsoni ansamblis Sir John's Trio ning tõi selle džässi- ja popikavasse kantrilugusid.

Tuntuks saamine

1955. aastal viis Berry kantrijuurtega loo „Ida May“ demo Chicago bluusifirmasse Chess Records. Ümber tehtuna kandis lugu nime „Maybellene“ ning jõudis sel suvel R&B-edetabelis esikohale ja popiedetabelis viiendale kohale. Bluusirütm, kantrikitarr ja kiire jutustus andsid kokku segu, mida ta hakkas edasi lihvima. Berry ütles, et tegi plaate inimestele, kes neid ostaksid, ega tahtnud kunagi tõmmata piire nahavärvi, rahvuse või poliitika järgi.

Muusika ja tuntumad lood

Berry kirjutas sõjajärgsest teismeliseelust seestpoolt: koolist, tantsupõrandatest, autodest, armastusest ja põgenemissoovist. Tema napid lood liikusid jõulise vasturõhu najal ning teravad kitarri alguskäigud ja lavaline meisterlikkus andsid talle eksimatu käekirja. „Roll Over Beethoven“, „Rock and Roll Music“, „Sweet Little Sixteen“ ja „Johnny B. Goode“ seadsid nooruse peategelaseks. Selline laululaad kõnetas rassiliselt eraldatud Ameerikas nii musti kui ka valgeid kuulajaid ning kujunes Beatlesi ja Rolling Stonesi muusikaliseks töökeeleks.

Edu ja tunnustus

Berry hoo katkestas Mann Acti alusel tehtud süüdimõistev otsus, mis viis ta kahekümneks kuuks vanglasse. Pärast vabanemist 1963. aastal tuli ta tagasi lugudega „Nadine“, „You Never Can Tell“ ja „Promised Land“. Uus põlvkond kandis tema muusikat juba edasi ning Berry jätkas tuuritamist. Kontsertsalvestis „My Ding-a-Ling“ sai 1972. aastal tema esimeseks ja ainsaks Ameerika popedetabeli esikohalooks. 1986. aastal võeti ta Rock and Roll Hall of Fame'i esimeste liikmete hulka.

Mis sai edasi

Berry ei muutunud kunagi pelgalt arhiivikujuks. 1996. aastal ütles ta Blueberry Hilli omanikule Joe Edwardsile, et igatseb väikesi klubisid, ja nõustus andma St. Louisis kord kuus kontserdi. 1997. aastal avas ta seal 340-kohalise Duck Roomi ning andis 209 järjestikust igakuist kontserti. 2016. aastal, 90-aastasena, kuulutas Berry välja albumi „Chuck“, oma esimese albumi 38 aasta jooksul, ning pühendas selle Themettale, kellega ta oli olnud abielus 68 aastat. Berry suri enne albumi ilmumist 2017. aastal, kuid jättis lõpurepliigiks sõnad, et oli selle plaadiga kaua töötanud ja võib nüüd kingad varna riputada.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 01.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada