Kuidas alustati

Chingiz Maharram oglu Mustafayev sündis 11. märtsil 1991 Moskvas ja kolis kuueaastaselt oma pere kodulinna Qazaxi Lääne-Aserbaidžaanis. Kitarri õppis ta mängima juba poisipõlves ja hakkas samal ajal ka ise muusikat looma. Teismelisena kolis Chingiz koos ema ja vennaga Bakuusse, läks kitarriga saatesse „Yeni Ulduz“ ja võitis selle. Võit avas talle ukse Aserbaidžaani popmuusikasse, kuigi hiljem tunnistas ta, et ei läinud võistlema tuntuse pärast.

Tuntuks saamine

Järgmised proovikivid olid rahvusvahelised võistlused. 2013. aastal esindas Mustafayev Aserbaidžaani Jūrmalas konkursil „Новая волна“ ja sai üheteistkümnenda koha; kolm aastat hiljem jõudis ta Ukraina saates „Голос країни“ duellide vooru. Need esinemised ei toonud talle kohe üleilmset hitti, kuid neis näitas ta end nii võistluslauljana kui ka kitarristina, kes ei taha piirduda ühe žanriga.

Muusika ja tuntumad lood

Koos ansambliga Palmas ühendas Chingiz Aserbaidžaani ja Türgi rahvamuusika mõjutusi flamenkokitarri, roki ja popiga. Enne Eurovisiooni avaldas ta loo „Tənha gəzən“, „Truth“ näitas aga tema teist külge: suurele telelavale loodud ingliskeelset elektroonilist poppi. Pärast võistlust jätkas ta aserbaidžaani- ja türgikeelsete lugude kirjutamist; 2024. aasta singlil „Vicdan“ oli Chingiz ise helilooja, arranžeerija ja miksija.

Edu ja tunnustus

2019. aastal valis Aserbaidžaani ringhääling Chingizi Tel Avivis toimunud Eurovisioonile. „Truth“ sai poolfinaalis 224 punktiga viienda koha, finaalis aga 302 punktiga kaheksanda koha 26 osaleja seas. Koju naasnuna ütles laulja, et tundis end võitjana. Hiljem rääkis ta väljaandele Eurovisionworld: „Eurovisioon oli mu elu parim õppetund“. Tema sõnul lisandus talle pärast võistlust palju fänne eri riikidest, nii et kuulajaskond ulatus kaugele üle Aserbaidžaani piiride.

Mis sai edasi

2024. aastaks oli Mustafayev pärast väsimuse perioodi ja ajutist Balile kolimist ootamatult muutnud nii elustiili kui ka loomingulist suunda: huvi Hispaania kitarri vastu asendus huviga sufi muusika ja filosoofia vastu. Väljaandele The M.O.S.T. antud intervjuus sõnastas ta muutuse otse: „Varasemast Chingizist ei ole midagi alles“. Tema stuudios seisavad kõrvuti džura, saz, kitarr, India tabla-trummid ja süntesaator. Uutesse esinemistesse põimib ta palveid ja sufi tekste, püüeldes välise efekti asemel muusika sisemise mõju poole.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 30.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada