Kuidas alustati

Charlotte Nilsson kasvas üles Smålandi Hovmantorpis ja hakkas juba kolmeteistkümneaastasena laulma kohalikus tantsuorkestris Bengt Ingvars. Pärast põhikooli kolis ta Växjösse ja õppis gümnaasiumis etenduskunstide suunal. Tee suure publiku ette käis tantsuorkestrite kaudu: esmalt Anders Engbergsi orkestris aastatel 1994–1997, seejärel Wizexis. Wizex tõi kaasa suuremad lavad, Grammise nominatsiooni ja 1999. aastal ilmunud albumi „Tusen och en natt“.

Tuntuks saamine

1999. aastal lahkus ta Wizexist ja astus Melodifestivalenil sooloartistina võistlustulle looga „Tusen och en natt“. Pärast võitu sai laul Eurovisiooniks ingliskeelse teksti ja uue nime. Ka Jeruusalemmas peetud võistluse võitis ta. Hiljem sellele õhtule tagasi vaadates kirjeldas ta end noore ja üsna rikkumatu tüdrukuna, kel oli palju unistusi ja kelle pööraselt lõbus seiklus oli alles alanud. Eurovisiooni võidule järgnesid turnee Euroopas ja Lähis-Idas ning töö tema esimese sooloalbumiga.

Muusika ja tuntumad lood

Soolodebüüt „Charlotte“ ilmus samal aastal, kuid 2001. aasta album „Miss Jealousy“ tegi ülemineku tantsuorkestrist sirgjoonelisemale popile ja poprokile selgemaks. „You Got Me Going Crazy“ jõudis Rootsi 20 parema hulka, „Light of My Life“ aga kujunes raadiohitiks. Ta ei jäänud siiski ühe kõlapildi juurde: 2006. aasta albumil „I din röst“ esitas ta Monica Zetterlundi loomingut ning kirjutas talle pühenduseks ise nimiloo.

Edu ja tunnustus

Teine suur pöördepunkt võistlustel saabus 2008. aastal. „Hero“ võitis Melodifestivaleni, tõusis Rootsis esikohale ja oli sel aastal Rootsi artisti enim müüdud singel. Belgradis toimunud Eurovisiooni finaalis tuli aga 25 võistlusloo seas kaheksateistkümnes koht. Kodune võit ja Belgradis saadud koht erinesid teineteisest, kuid tema side võistlusega jäi samaks. Ta on öelnud, et Eurovisioonil on tema südames tähtis koht, sest see on avanud talle nii palju uksi.

Mis sai edasi

2003. aastal abiellus ta ja sai nimeks Charlotte Perrelli; karjäär liikus edasi plaatide, suurte lavastuste ja televisiooni vahel. Kui ta naasis 2021. aastal Melodifestivalenile looga „Still Young“, nimetas ta laulu tänapäevaseks popiks, milles on palju schlager’it. Esimest korda seda kuuldes tekkis tal sama vahetu tunne nagu enne „Hero“ esitamist: seda ei saa ta vahele jätta. 2020. aastal valiti ta Melodifestivaleni kuulsuste halli 1999. aasta Eurovisiooni võidu eest. 2021. aasta veebruaris astus ta taas Melodifestivaleni lavale looga „Still Young“. Kolm aastat hiljem naasis ta Malmös toimunud Eurovisioonile vaheesinejana nii teises poolfinaalis kui ka finaalis.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 04.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada