Charlie Pride
Ebaõnnestunud katse pesapallimeeskonda pääseda viis Charley Pride’i koduteel Nashville’i. Mississippi viskajast sai lõpuks kantrimuusika esimene mustanahaline superstaar.
Viimati eetris · Kiss An Angel Good Mornin'
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Kiss An Angel Good Mornin'1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- Neljateistkümneaastaselt ostis ta postimüügist Silvertone’i kitarri ja õppis raadiot kuulates iseseisvalt mängima.
- 2010. aastal liitus ta rühmaga, mis ostis Texas Rangersi.
- Ta keeldus ühest varasemast kutsest Grand Ole Opry liikmeks astuda, sest kohustuslikud laupäevased esinemised oleksid vähendanud tema kontserdireiside tulu.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Charley Frank Pride kasvas üles saagiosa eest maad rentiva taluniku pojana, korjas puuvilla ning kuulas pere raadiost Grand Ole Opry saateid. Hank Williams ja Ernest Tubb kujundasid tema muusikalist maitset, kuid Jackie Robinson näitas teist võimalust: pesapalli. Pride mängis Negro American League’is viskajana ning püüdis pääseda kõrgliigasse.
1960. aastate alguses töötas ta Montana sulatustehases, mängis poolprofina pesapalli ja esines kohapeal lauljana. Pärast 1963. aastal nurjunud katset pääseda New York Metsi meeskonda tegi ta laulja Red Sovine’i soovitusel Nashville’is peatuse. Kirjastuses Cedarwood Publishing kohtus ta Jack Johnsoniga, kellest sai tema mänedžer.
Tuntuks saamine
Johnson viis ta 1965. aastal produtsent Cowboy Jack Clementi juurde. Clementi salvestised veensid RCA-s tegutsenud Chet Atkinsit teda toetama. Esialgu reklaamis plaadifirma laulja häält tema nahavärvi avaldamata; „Just Between You and Me“ jõudis 1967. aastal kantriedetabeli esikümnesse. Pride’ist sai mustanahaline täht kantrimaailmas, mille raadiosaateid oli ta lapsepõlvest peale armastanud.
Muusika ja tuntumad lood
Pride laulis kantrimuusika armastuslaule ja gospelit sooja baritonihäälega. Oma autobiograafias kirjutas Pride: „Minu kurgust tuli minu hääl, mitte kellegi teise oma.“ „Kiss An Angel Good Mornin’“ tõi talle 1971. aastal kuulajaid ka väljastpoolt kantripublikut ning „Is Anybody Goin’ to San Antone“ sai samuti tema tunnuslauluks ja püsis tuntuna.
Edu ja tunnustus
Country Music Association nimetas ta 1971. aastal aasta meelelahutajaks ning 1971. ja 1972. aastal aasta meeslauljaks. Tema hittide aeg ulatus 1980. aastateni; pärast RCA-st lahkumist salvestas ta plaadifirmale 16th Avenue. 1993. aastal liitus ta Grand Ole Opryga ning 2000. aastal võeti ta Country Music Hall of Fame’i.
Mis sai edasi
Ta jätkas salvestamist ka pärast edetabeliedu kõrgaega. 2017. aastal ilmunud „Music in My Heart“ jäi viimaseks tema eluajal välja antud albumiks. Ta tegi stuudios salvestisi veel 2020. aasta jaanuaris, kuid suri sama aasta detsembris COVID-19 tüsistuste tõttu. Tema häält kostis hiljemgi arhiivist: 2025. aasta septembris andis Music City Records välja albumi „Endlessly: A Tribute to Brook Benton“.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 02.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
